1. Esimene üldlaulupidu1869 Konguta Kool 5.klass

2. Vanemuise selts Jannseni arvates oli eestlastel tarvis samasuguseid seltse ja ühinguid nagu sakslastel 1865. aastal loodi Tartus laulu- ja mänguselts Vanemuine Eeskujuks paljudele kogu Eestis

3. Vanemuine kavatses korraldada suure üle-eestilise laulukooride peo Rahvustunde tekkimine Luba peo korraldamiseks väga raske saada Viimaks luba saadi; ent ei usutud, et talupojad saavad nii suure peo korraldamisega hakkama

4. Esimene üldlaulupidusaab teoks 18. juunil 1869 Tartus Meeskoorid ja pasunakoorid üle Eesti Tulijaid oli rohkem, kui arvata oli osatud  Lauluvaimustus oli kõigil – lauljatel ja kuulajatel

6. Tõstamaa laulukoor 1865

8. Peol peeti kõnesid Kõige soojemalt võeti vastu noore gümnaasiumiõpetaja Jakob Hurda kõne Jakob Hurt kutsus üles jääma eestlasteks ning rahvusliked ettevõtmistes kaasa lööma

9. Esimese üldlaulupeo laulud Isamaalised laulud Autorid eesti heliloojad Eriti tuntuks sai “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” (Pacius – viis, Jannsen – sõnad) Hiljem sai sellest laulust Eesti hümn Kõik tundsid end ühtse eesti rahvana Eesti rahvas laulis end rahvuseks

10. Uued rahvuslikud üritused Rahvusliku liikumise tõuskogu Eestis Laulukoorid ja rahuslikudseltsid üle maa 1870. aastal etendati Vanemuise seltsi aias esimest eestikeelset näitemängu (Lydia Koidula “Saaremaa onupoeg”)

11. Jannseni eesvõtmisel asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts Uute maaharimisvõtete õpetamine Kutsus üles talupoegi ühiselt oma õiguste eest seisma

13. Rahvuslik liikumine 1870. aasta suvel kohtusid Viljandimaal rahvusliku liikumise juhid Jakob Hurt pidas innustava kõne: eesti rahvas ei saa kunagi suureks jõult ega arvult, kuid ta peab saama suureks oma vaimult Hurt nõudis eneseharimist ja ausatedasipüüdmist Olles küll väike, võiks ikkagi tubli olla Nõnda tõusiski rahvusliku liikumise etteotsa Jakob Hurt Jannsen oli näidanud, et eestlased on rahvus