1. Maakera kliimavöötmed
8. Klassile geograafia
Minni Pajo

2. Kliimavöötmed

3. Polaarne kliimavööde
Polaarses kliimavöötmes esineb aastaaegadest ainult talv.
Seal esineb polaaröö ja polaarpäev, vastavalt sellele erineb
ka temperatuur. Polaarpäeval, kui Päike paistab pool aastat
järjest, tõuseb õhutemperatuur isegi 10-15 külmakraadini.
Talvel, kui Päikest sealsetele aladele üldse ei jõua, on
külma isegi kuni 50 kraadi. Kohati võib Antarktikas lume
paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. Polaaraladel jääb ka
kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null
kraadi. Polaaraladel peavad vastu vaid vähesed
loomaliigid, kuid ühe liigi isendite arvukus on suur.

4. Lähispolaarne kliimavööde
• Lähispolaarsed kliimavöötmed paiknevad
suhteliselt kitsaste vöödena polaarjoonte
läheduses.
• Talviti on siin valitsevateks külmvöö ja suvel
parasvöö olud ning tingimused. Lõunapoolkeral,
Lähis-Antarktikas, on talviti valdavateks tuuled,
mis puhuvad sisemaalt ja muudavad talved seal
eriti külmaks ja karmiks.
• Suvedki on seal üsna karmid, kuna soojemat
õhku toovad tsüklonid liiguvad tavaliselt
paralleelselt rannikuga ja mõjutavad kliimat üsna
vähe.

5. Parasvööde
• Parasvöötme merelist kliimat iseloomustavad
üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima
on valitsev ookeanidele lähematel aladel, kust
läänetuuled toovad niisket õhku ja tekitavad
sademeid. Suvel toovad need õhumassid
endaga kaasa jahedamat õhku, mistõttu ongi
suved jahedamad. Talvel aga pehmendab
ookeanilt tulnud suhteliselt soojem õhk kliimat
oluliselt ning väga madalaid temperatuure ei
esine. Parasvöötme kliima on valitsevaks ka
Eestis ja üldse suuremas osas Euroopas.

6. • Parasvöötme mandrilist kliimat
iseloomustavad eelkõige väga suured
aastased temperatuurierinevused. Suved
võivad olla küllalt kuumad ja päikeselised.
Talved on aga püsivalt väga pakaselised.
Temperatuur võib langeda isegi kuni 50
kraadi alla nulli. Sademeid on suhteliselt vähe
ja nad jaotuvad aasta lõikes küllalt ühtlaselt.
Lumikate on küll õhuke, kuid püsiv, kuna
sulailmu esineb haruharva. Selline kliima on
valdav Siberis ja Põhja-Ameerika sisealadel.
Parasvöötme mandrilise kliima osas esineb
ka suuri kõrbealasid.

7. Lähistroopiline kliimavööde
• Lähistroopiline kliimavööde jääb peamiselt
30. ja 40. laiuskraadi vahele. Piirneb ta ühelt
poolt troopilise kliimavöötmega ja teiselt poolt
parasvöötmega.
• Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved
aga pehmed ja vihmased.
• Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt
niisket parasvöötme õhku, mistõttu on
Vahemeremaades talv soe, tuuline ja
vihmane. Isegi lumesadu pole väga
haruldane, kuid püsivat lumikatet siiski ei teki.

8. Troopiline kliimavööde
• Aastaringselt valitseb troopikas kõrgrõhuala.
Suvisel ajal võib temperatuur päeval tõusta
50 kraadini ja isegi üle selle.
• Kuna õhk on aga kuiv, jahtub see öösel
kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. Talvisel ajal
käib päike juba tunduvalt madalamalt ning
päevane keskmine õhutemperatuur on 20
kraadi ringis, öösel võib temperatuur langeda
aga ka alla nulli
• Troopilise kliima aladele jäävad maailma
suurimad kõrbed nagu Sahara, Araabia ja
Austraalia.

9. Lähisekvatoriaalne kliimavööde
• Lähisekvatoriaalne kliimavööde asub kahel
pool ekvaatorit, piirnedes ühelt poolt
ekvatoriaalse ja teiselt poolt troopilise
kliimavöötmega.
• Selle kliimavöötme põhiliseks tunnuseks on
kahe aastaaja - kuiva ja vihmase -
vaheldumine.
• Talved on kuumad ja kuivad ning suved
samuti kuumad, kuid vihmased.
Lähisekvatoriaalne kliima on näiteks
ulatuslikel aladel Aafrikas, Lõuna-Ameerikas,
Põhja-Austraalias ning Lõuna-Aasias.

10. Ekvatoriaalne kliimavööde
• Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori-
lähedastel aladel. Kuna päike asub kõrgel
horisondil ja valitsevad tõusvad õhu-voolud, püsib
aasta läbi kõrge temperatuur ja sajab väga palju.
Keskmiselt on sademeid aastas 1500-2000 mm,
õhk on pidevalt palav ja väga niiske. Kuu
keskmine temperatuur ja sademete hulk muutub
vähe.Ekvatoriaalne kliima esineb Amazonase
madalikul Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lääne-
Aafrikas (Guinea lahe rannik ja Kongo jõgikond),
Indo-Hiina poolsaare läänerannik, Malaka
poolsaar, Austraalia põhjarannik ja Okeaania.
Samuti Kesk- Ameerikas, Hindustani poolsaare
läänerannik.

11. LÕPP