2. GEOGRAAFILINE ASEND
Võrtsjärvega piirneb 3 maakonda:
Viljandi, Tartu ja Valga ning 7 vallaga:
Tarvastu, Kolga Jaani, Viljandi, Rõngu,
Rannu, Põdrala ja Puka.
3. VÕRTSJÄRVEST ÜLDISELT
Eesti suurim sisejärv
(Virtsjärv)
Pindala 270 km²
Pikkus 35 ja laius 15 km
Keskmine sügavus 2,8 m,
suurim sügavus 6 m
Keskmine veetase 34 m
Võrtsjärve voolab
18 jõge ja oja, suurimad
neist on Väike
Emajõgi, Õhne ja Tänassil
ma. Väljavoolav jõgi
on Emajõgi.
Kaldajoon 109 km
Järves on 5 saart:
Tondisaar, Pähksaar,
Ainsaar, Rättsaar ja
Heinsaar
Võrtsjärve valglal elab
ligi 100 000 inimest.
4. GEOLOOGIA JA RELJEEF
Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud
madalasse lohku.
Kaldad on madalad.
Ida- ja läänekallas on kiviklibune, savine,
mudane ja liivane.
Muda levik on valdavalt järve lõunaosas.
Järvemuda suurim paksus on 12 m ja
järvelubja suurim paksus 8 m.
Järvemuda ja -lubja koguvaru on umbes 313,2
miljonit m3.
5. KLIIMA JA VEESTIK
Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,9°C.
Sademeid langeb 591 mm aastas.
Mõõdukalt külm talv ning jahe suvi. Talvel on järv
külmunud 135 päeva jooksul.
Keskmine aastane veetaseme amplituud on 1,34 m,
absoluutne amplituud 3,08 m, kõrgeim 35,28 m ja
madalaim 32,20 m.
Vesi on väheläbipaistev, rohekaskollane ja pruunikas.
Vesi soojeneb ja jahtub väga ruttu.
6. TAIMESTIK
Koosneb 600 taksonist.
Suurtaimi 110 liiki.
Kõige tavalisem on tähk-vesikuusk, harilik
pilliroog, järvkaisel, kollane vesikupp ja kaelus-
penikeel.
Kõige rohkem on Võrtsjärves veesiseseid taimi,
järgnevad kaldaveetaimed ja ujulehtedega taimed.
Vetikaid on sinivetikad ja ränivetikad.
Õitsemine algab mais, kestes septembri või
oktoobrini.
7. LOOMASTIK
Järves elab 27 kalaliiki.
Latikas, ahven, haug, koha ja angerjas.
Järv annab meie sisevete kalatoodangust 6 - 15 %.
Angerjas on põhilisi tööstuskalu.
Haug on kalade väljapüügi seas esimesi.
Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni
kala.
8. LINNUD
Võrtsjärvel on kohatud 92 liiki linde.
Kõige arvukamad on naerukajakad.
Pesitsejad on tuttpütt ja tähtsad on veel mustviires,
punapea- vart, sinikael- ja rägapart, kõrkja-
roolind.
Veelinde on järve lõunaosas, kus elutseb ka
ondatra.
Rändeperioodil võib järvel näha luiki, hanesid jt.
linde.
9. PROBLEEMID
Liigtoitelisus
Veepinna taseme kõikumine
Hapnikupuudus, mis hukutab suure osa kalu
Viimane suur sügisene madal veeseis oli 2006 aastal,
kus järve madalas põhjaosas paljandus järvepõhi kuni
paarisaja meetri laiuselt paljude kilomeetrite pikkusel
rannaalal
Kuna kalurid lasevad Võrtsjärve angerjamaime, on
nad huvitatud oma raha tagasisaamisest täiskasvanud
angerjate näol.
10. KAITSE
Reguleerida järve veetaset, ehitades selleks tammi
Emajõe lähtele. See plaan pole seni teostunud ning
järv saab elada ühes rütmis loodusega.
2000. aastal moodustati Võrtsjärve Sihtasutus, mille
peaeesmärgiks on Võrtsjärve puhkemajanduse ja
kaitse korraldamine.
