Kokkjuvõte inimtegevuses

1. Loodusvöönd InimtegevusInimtegevusega kaasnevad keskkonnaprobleemidJää- ja külmakõrb Põhja- Jäämere aladel hangivad toitu eskimod ning tehakse polaarjaamade uurijate poolt mõõtmisi.Antarktikas püsiasustust pole. Ajutiste elanikena asustavad mannert polaaruurimisjaamade töötajad. Kõik inimtegevuse jäägid tuleb Antarktikast tuua tagasi, sest külma ilma tõttu ei lagune midagi.Osooniaugud.Tundra Eskimod, tšuktsid, neenetsid, jakuudid, saamid. Kalastamine ning rändpõhjapõdra kasvatus.Uusasukatega linnas maavarade kaevandamispiirkondades. Maavarade kaevandamisega seotud probleemid. Inimtegevuse jääkide hoiustamine. Roomikliikurite jäljed. Karmi kliima tõttu on lagunemine ja maastiku/taimestiku taastumine aeglane. Naftatorud takistavad loomade liikumist, tänapäeval paigutatakse piisavalt kõrgele. Okasmetsad e taiga Karusnaha küttimine.Paberi- ja puidutööstus Paberi- ja puidutööstusega kaasnev saaste ja koormus metsadele. Segametsad Põllumajandus (teravilja kasvatus, loomakasvatus)Maaavarade hankimine Inimtegevuse poolt tugevasti muudetud, valdavalt kuluutuurmaastikud.Elupaikade hävimine, maavarade ning põllumajandusega kaasnev reostus, maastike muutmine jne. Parasvöötme rohtla Viljakate muldade tõttu põllumajanduspiirkond niiskemad piirkonnad -mais, nisu. Kuivemad alad veise- ja lambakasvatus. Looduskooslusi on säilinud väga vähe. Suurte põllumassiivide tõttu tundlik tuule- ja veeerosioonile. Vahemerelised alad Teravilja, puuvilja kasvatus (nisu, mais, viinamarjad, oliivid, sidrunid, virsikud jm), turism, Valdavalt kultuurmaastikud, elupaikade kadumine, veega seotud probleemid (kastmisvee ja joogivee puudus ja tasakaalu rikkumine), Kõrbed Oaasides datli, arbuusi, aprikoos, puuvilla jm kasvatus.Maavarade (nafta, maagaas, sool) kaevandamineRändkarjakasvatus. Kõrbestumine – pinnase kahjustumine ülekarjatamise ja kuivuse tõttu.Maavarade kaevandamisega seotud keskkonnaprobleemid. Savannid Lihaveised (Austraalias, Lõuna-Ameerikas) Suhkruroo, kohvi, kakao jm istandused. Loodusmaastike hävimine (Aasia on tihedamini asustatud piirkond maailmas) Ülekarjatamine ja maaharimine – erosiooni tundlik pinnas – kõrbestumine. Ekvatoriaalsed vihmametsad AlepõllundusVäärispuidu raieKautšuki kogumineMaavarade kasutusele võtt, metsatööstuse laienemine Erosiooni tundlikPuude maharaiumine – üks suuremaid keskkonnakahjustusi maailmas- elupaikade hävimine (suurem osa maailma liikidest elab vihmametsas)- fotosünteesi tasakaalu rikkumine (vihmamets on suur süsihappegaasisiduja) - kohalike hõimude kadumine .<br />