2. Mis on Vikipeedia?
• Vikipeedia (inglise Wikipedia)on mitmekeelne
veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida
kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud. Nimi
"Vikipeedia" on saadud sõnade "viki"
(kasutatava tehnoloogia nimetus) ja
"entsüklopeedia" liitmise teel.
• Projekt sai alguse 2001. aasta 15. jaanuaril osana
ekspertide kirjutatud (ja tänaseks katkestatud)
Nupediast.
3.
4. Vikipeedia populaarsus
• Vikipeedias on paljudes keeltes kokku üle 24
miljoni artikli, neist enam kui 4 miljonit on
ingliskeelses versioonis. Vikipeedia populaarsus
on järjepidevalt tõusnud ning selle kõrvale on
loodud mitu sõsarprojekti, näiteks Vikisõnastik
(Wiktionary) ja Vikiülikool (Wikiversity).
5. Vikipeedia usaldatavus
• Palju on vaieldud Vikipeedia usaldatavuse ja
täpsuse üle. Kritiseeritud on selle avatust
vandaalidele, ebaühtlast kvaliteeti ja
vasturääkivust, mitteneutraalsust ja
populaarsuse eelistamist kvalifitseeritusele.
Hoolimata kõigest on selle tasuta kättesaadavus,
pidev uuendamine, suur hulk detailset infot ning
hulk versioone eri keeltes teinud Vikipeediast
ühe enimkasutatavatest veebis leiduvatest
infoallikatest.
6. Vikipeedia erinevates keeltes
• Vikipeedia eksisteerib 285 keeleversioonis,
millest 275 on aktiivsed. Viies versioonis on
igaühes üle miljoni artikli: inglise (esimene),
saksa, prantsuse, hollandi ja itaalia. Üle 300 000
artikli on kaheteistkümnes versioonis: poola-,
hispaania-, jaapani-, vene-, portugali-, rootsi-,
hiina-, katalaani-, vietnami-, ukraina-, soome- ja
norrakeelses Vikipeedias.
7. Eestikeelne Vikipeedia
• Eestikeelne Vikipeedia sai alguse 24. augustil
2002 . Eestikeelses versioonis on praegu
106 380 artiklit ja see oli 2013. aasta 30.
jaanuari seisuga artiklite arvult 40. Vikipeedia.
Alates 2005. aastast on olemas ka võrukeelne
Vikipeedia.
8.
9. Eestikeelne Vikipeedia
• Eestikeelset Vikipeediat iseloomustab väga
stabiilne kasv, väike tegijate ring ning üsna suur
artiklite hulk võrrelduna eesti keele kõnelejate
arvuga.
• Kui päris alguses polnud eestikeelsel Vikipeedial
eriti kasutajaid ja uute artiklite teke oli väga
aeglane, siis see kiirenes oluliselt esimeste
eestlaste liitumisel 2003. aasta keskpaigas.
10. • 2006. aastal lisandus suur hulk uusi aktiivseid
kaastöölisi ning uute artiklite kasvutempo jõudis
1000 artiklini kuus.
• 1. septembril 2008 valmis uus esileht, millega toodi
sisse rubriigid Nädala artikkel ja Nädala pilt, et
juhtida tähelepanu headele artiklitele ja piltidele,
mida soovitatakse ka uutel tulijatel eeskujuks võtta.
Samuti lisandus rubriik "Kas teadsid, et ..." ja
alustati teemaportaalide loomist. Heade
artiklite valikuga oldi algust tehtud 2007. aasta teises
pooles ning praeguseks on nende hulka arvatud 107
artiklit.
11. Eestikeelne Vikipeedia
• Suvel 2010 loodi mittetulundusühing
Wikimedia Eesti, mille ülesandeks on toetada
kohalike Wikimedia projektide arengut ning
suurendada inimeste teadlikust nendest. Selle
esimeseks projektiks oli "Vikipeedia koolides",
mille raames peeti koolides loenguid
Vikipeediast ja teostati uuringut, mis võttis
vaatluse alla Vikipeedia kasutamisharjumused ja
-oskused.
12. Eestikeelne Vikipeedia
• Alates 2011. aastast on järjest suurenenud
koostöö ülikoolidega ning aina enam tudengeid
on õppetöö osana osalenud Vikipeedia artiklite
koostamises. 2012. aasta keskpaigaks on nõnda
umbes 1 protsent kõigist artiklitest tudengite
loodud. 2011 peeti esmakordselt ka Vikipeedia-
teemaline ülikoolikursus.
13. 100 000 artiklit
• 100 000 artiklit täitus 25. augustil 2012 –
kõigest päev pärast eestikeelse Vikipeedia 10.
juubelit.
14. Kasutatud materjalid
• Eestikeelne Vikipeedia
http://
et.wikipedia.org/wiki/Eestikeelne_Vikipeedia
10.02.2013
• Vikipeedia
http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia
10.02.2013
