1. Viljandimaa Projekt “Ulata mulle sõbrakäsi”

2. ASUKOHT Viljandi maakond paikneb Eesti Vabariigi kesk- ja lõunaosas, ühine piir on Läti Vabariigiga.

3. Eesti maakonnad

4. Eesti kaart

6. Linnad 6 linna: Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla

7. Ürgses rütmis Viljandimaa ürgne loodus koos esivanematelt päritud traditsioonidega aitavad hoida kindlat rütmi meie igapäevaelus.

8. Ürgses rütmis

9. Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul , millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv . LOODUS

10. Viljandimaa kõrgeim punkt Viljandimaa ja Sakala kõrgustiku kõrgeim punkt on Rutu mägi , mille kõrgus merepinnast on 146 m . Mägi asub Viljandimaa lõunaosas Karksi vallas.

11. Looduskaitsealad Looduskaitsealuseid alasid on ligikaudu 12%. Neist suurim Soomaa rahvuspark (370 ruutkilomeetrit) asutati 1993.a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks.

12. Soomaa

13. Suplus rabajärves

14. Kanuumatkal

15. 13.saj. asusid praeguse Viljandimaa territooriumil muistsed maakonnad Sakala ja Nurmekund oma muistsete linnustega. Viljandimaa on olnud Poola, Leedu, Saksa, Rootsi ja Vene võimu all ning maakonda on räsinud mitmed sõjad. AJALUGU

16. Viljandimaa mõisad Viljandimaa mõisa-ajaloost pajatavad mõisakompleksid, milledest on tänaseni säilinud üle 20, neist kõige täiuslikumalt Olustvere mõis kauni härrastemaja, kõrvalhoonete ja liigirikka pargiga.

17. Olustvere mõis

18. 19.saj. teiseks pooleks oli Viljandimaa üks jõukamaid maakondi Eestis. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine .

19. Siit on võrsunud ja siin on tegutsenud mitmed ärkamisaja kesksed kujud, neist kuulsaim ajalehe “ Sakala ” asutaja Carl Robert Jakobson . Linna üks peatänavaid ja linna suurim gümnaasium kannab tema nime.

20. HARIDUS Esimesed eestlastele mõeldud koolid asutati siia kanti 17. sajandil. Viljandimaa on eriliselt seotud just matemaatikaga.Siitkandist on pärit terve plejaad kuulsaid matemaatikuid, matemaatikaõpetajaid ja matemaatikaõpikute autoreid.

21. Tänaseks on Viljandimaal 32 päevast üldhariduskooli – 5 algkooli, 19 põhikooli ja 8 gümnaasiumi, lisaks veel Viljandi Täiskavanute Gümnaasium. Lisaks spordikoolid, muusikakoolid, mitmesugused spordiklubid, huvikeskused, …

22. Kutseõpetust antakse Viljandimaal Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis

23. Vana-Võidu mõis

24. Kõrgharidust on teatud erialadel võimalik omandada TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ja Mainori Kõrgkooli Viljandi õppekeskuses .

25. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia

26. Muusika Viljandimaalt - Suure-Jaanist on pärit heliloojad-pedagoogid Artur Kapp, Eugen Kapp, Villem Kapp; - Hüpassaarest koorimuusik Mart Saar

27. Ärma talu

28. Ärma talu

29. Viljandi

30. Viljandi linn asub Sakala kõrgustikku poolitava Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgoru põhjapervel. Viljandist on Tallinnasse 160 km, Tartusse 80 km, Pärnusse 100 km. Asukoht

31. VILJANDI Rahvaarv: ca 19 800, suuruselt kuues linn Eestis Pindala: 14,6 km² Linnaosad: Kesklinn, Paalalinn, Männimäe, Kantreküla, Uueveski, Peetrimõisa.

32. Viljandi vapp ja lipp

33. Vapilill – valge roos Linna vapiks on helesinine kilp,mille keskel on valge roosi õis. Arvatavasti on vapp pärit saksa ordu aegadest, kasutati juba 1465.a. Seega on Viljandi valge roosi linn. Raekoja pargis kasvab südasuvel üle 700 valge roosi. Roosipeenraid on kogu linnas. Suvel peetakse Viljandis Valge roosi päeva.

34. AJALUGU Esmakordselt mainiti Viljandit 1154.a. araabia maadeuurija Al-Idrisi poolt kui muinaslinnust. Aastal 1283 sai Viljandi linnaõigused. Seega on 2008.aasta linna juubeliaasta .

35. Viljandi 725. juubeliaasta logo

36. August Maramaa (1881-1941 ) Viljandi linna legendaarseim linnapea aastatel 1919-1921 ja 1927-1939

37. August Maramaa

38. August Maramaa aeg A. Maramaa tegi linnapeana väga palju, et Viljandist saaks kaunis sisemaa puhkelinn, kus on arenenud äritegevus ja tööstus ning kus on palju rohelust. Tema ajast pärit on puiesteed, pargid, uued linnaosad, staadion, EVE maja, uus raekoda, 4 koolihoonet …

39. Kalle Jents – Viljandi linnapea Jurist Eriala Tartu Ülikool 1980.a. Õppeasutus Kõrgem Haridus Karksi-Nuia Sünnikoht 22.06.1957 Sünniaeg

40. Traditsioonid Viljandi Pärimusmuusikafestival , suvine suurüritus, kuhu saabub esinejaid ja külalisi üle kogu maailma, linna elanike arv lausa kahekordistub.

41. Suvi 2007

42. Folk 2007

43. Folk 2007

44. Eesti Pärimusmuusikakeskus 2008. aastaks renoveeritakse Viljandi lossimägedes seisev endine mõisaait Eesti Pärimusmuusikakeskuseks. Keskusse on planeeritud: - 400-kohaline muudetava akustikaga kontserdisaal - rõivistu, esinejate garderoobid

46. Mõisaait

47. Eesti Pärimusmuusikakeskus

48. Veel traditsioone - Vanamuusika Festival, - Hansapäevad, - Talvine rahvatantsupidu (Viljandis, südatalvel, ka kõige käredama pakasega tantsivad rahvatantsijad, sealhulgas külalised maailma kaugetest paikadest),

50. Viljandi – Eesti jooksupealinn ?! Viljandi võiks kandideerida Eesti jooksupealinna tiitlile, sest siin toimub 8 erinevat jooksu. Viljandlased ja külalised aina jooksevad – ümber Viljandi ja Paala järve, ümber linna,T r epimäest üles ja alla, 24 tundi …

51. Ümber Viljandi järve jooks Esimene jooks 1928.a.; pikkus 12 km; start igal aastal 1. mail; võitjate nimed graveeritakse graniitplaatidest sambale, mis asub Trepimäe all skulptuuri “Jooksja” vastas.

52. Ümber Viljandi järve jooks

53. Trepimäe jooks Esimene jooks toimus 1995.a.; kuulub hansapäevade programmi.

54. 24 tunni jooks Algab iga paaritu numbriga aasta juunikuu kolmandal reedel kell 12 ja lõpeb laupäeval kell 12. Kümneliikmelised võistkonnad jooksevad kordamööda 4 staadioniringi 24 tunni jooksul.

55. Linna jooks Sai alguse 1956.aastal (siis nimetati Viljandi linna jooksuks). Linna jooksu nimi alates 1994. aastast,raja pikkus 13,5 km.

56. Jüri Lossmanni mälestusjooks Toimub juuli teisel pühapäeval, põhidistants on poolmaraton - 21,1 km.

57. Paala järve jooks

58. Paala järv

59. Paala järv 1970. aastate alguses rajati Valuoja veehoidla, mida praegu tuntakse Paala järvena.

60. Laste Paala järve jooks Korraldatakse alates 1984.aastast igal kevadel ja sügisel: Tillujooks – 300 m kuni 5a lastele; Põhijooks 1 – 1 ring ümber Paala järve (1200m) 6-10a lastele ja 11-12 a tüdrukutele; Põhijooks 2 – 11-12a poistele.

61. Kolme tamme jooks Raja pikkus 17 km, Viiralti tamm-Laidoneri sünnipaik-Pätsiveski

62. Viiralti tamm

63. Ausambad kuulsatele eestlastele.

64. Johan Laidoner (1884 –1953) mälestussammas avati 2004.a.

65. Kindral Johan Laidoner Eesti Vabadussõja vägede ülemjuhataja. Tema juhtimisel kirjutati Eesti ajalukku ainus võidukas sõda. J. Laidoner oli silmapaistev riigimees. Viljandi linna esimene aukodanik.

66. Carl Robert Jakobson (1841-1882) Tartu ja Lossi tänava vahelisel haljasalal asub C. R. Jakobsoni ausammas. Eesti ärkamisaja suurkuju, ajalehe Sakala asutaja, ühiskonna tegelane, pedagoog, kirjanik.

67. C.R.Jakobson (1841-1882) mälestussammas avati 1998.a.

68. Martin Klein (1884-1947) Esimene eestlasest olümpiavõitja. (1912 Stockholm, klassikaline maadlus, hõbemedal, maadlusajaloo pikim matš poolfinaalis - 11 tundi 40 minutit ; sellega esimene eestlane Guinessi rekordite raamatus ).

69. Maadluse ajaloo pikim matš

70. M.Kleini mäletussamba avamine 12. septembril 2002.a.

71. Johann Köler (1826-1899) Lossi tänava äärsel haljastusalal asub esimsele eesti soost kunstnikule, Eesti maalikunsti rajajale püstitatud ausammas. Oli Peterburi Kunstide Akadeemia professor.

72. Johann Köler (1826-1899) ausammas avati 1976.a.

73. Skulptuur “Jooksja”

74. Hubert Pärnakivi Skulptuur “Jooksja” kujutab spordimees H. Pärnakivi, kes osales I korda ümber Viljandi järve jooksus 1952.a.Ta võitis seda jooksu 11-korda ning parandas raja rekordit 5 korda, viies selle 42.41-lt 36.34-le. Tema rekordi purustas 2002.a. Pavel Loskutov.

75. Sõprussuhted Viljandi linnal on 8 sõpruslinna: Porvoo Soomes, Valmiera Lätis, Ahrensburg Saksamaal, Eslöv ja Härnösand Rootsis, Frostburg Ameerika Ühendriikides, Kretinga Leedus ning Ternopil Ukrainas Viljandi kuulub Balti Linnade Liitu (UBC), Eesti Linnade Liitu ja võtab osa Rahvusvahelisest Hansalinnade liikumisest

76. Viljandi kui hansalinn Viljandit soosis hea asukoht, linna läbis kaubatee Tartu poole. 14.saj. sai Viljandist hansalinn, mis omakorda mõjutas linna arengut ja ajalugu.

77. Huvitavaid fakte Viljandi linna ajaloost 1869.a. asutati siin esimene laenu-hoiuühistu (teine kogu Tsaari-Venemaal) 1872.a. asutati Eesti Kirjameeste Selts

78. 1881.a. veeti siin esimene telefoniliin , mis ulatus Rosenbergi auruveskist tema Viljandis asuvasse kontorisse 1890.a. asutati tikuvabrik, ainus tuletikkude valmistaja Eestis 100 tegutsemisaasta jooksul 1897.a. sai Viljandi kitsrööpmelise raudtee

79. Veetorn – Viljandi sümbol Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai 1906.a. kanalisatsiooni ja 1911.a. veevärgi - seda meenutab üks linna sümboleid vana veetorn (kõrgus 30 m), mis praegu on kasutusel vaatetornina.

80. Viljandi Veetorn

81. 1887.a. asutati Viljandis Eesti esimene naisteajakiri Linda 1912.a. asutati linavabrik ja piimaühistu

82. Teater Ugala Alates 1920. aastast on linnal oma teater Ugala. Mudilastelegi on teater - Viljandi Nukuteater. 1932.a. ehitati Viljandisse esimesena Eesti linnadest moodne raekoda.

83. Teater Ugala

84. Viljandi Raekoda

85. Viljandi rippsild Kuulus Viljandi rippsild on Tarvastu mõisahärra Karl von Mensenkampfi kingitus Viljandi linnale. Sild paigaldati 1931. aastal.Rekonstrueeriti 1995. aastal.

86. Viljandi rippsild

87. Guinessi rekordid Martin Kleini ja soomlase Asikaineni poolfinaalmatš klassikalises maadluses 1912.a. Stockholmi OM oli maadlusajaloo pikim matš, mis kestis - 11 tundi 40 minutit!

88. Maailma pikim tikk 2005.a. jõudis Guinessi rekordite raamatusse 100 aasta vanuse Viljandi Tikuvabriku järeltulija Estonian Matchi poolt valmistatud maailma suurim – 6 meetri pikkune – tuletikk. Tiku süütamine toimus 27.nov.2004 Ugala teatri esise tiigi kaldal.

89. Tartu tänav

90. Grand Hotell (EVE maja)

91. Viljandi muuseum

92. Jaani kirik

93. Pauluse kirik

94. Religioon Kindlat usku tunnistab umbes 16% maakonna elanikest, neist enim on luterlasi (7200) ja õigeusklikke (1100). Halliste kiriku ülesehitamine kujunes kohalikule rahvale Eesti taasiseseisvumise sümboliks. Omapäraks on kiriku must lagi ja J. Arraku altarimaal Jeesus Kristus astumas Eestimaa pinnal.

95. Maasikad linnas

96. Paul Kondas (1900-1985) Eesti naivistliku kunsti esindaja

97. “ Maasikasööjad”

98. Kondase keskus

99. Kondase maasikad

100. Viljandi Lossimäed Viljandi vanim arhitektuurimälestis on ordulinnuse varemed-Lossimäed. Kivikindluse ehitamist alustati 1224.aastal. Kindluse juurde tekkis ajapikku linn. Tänaseks on Liivimaa võimsast kindlusest säilinud ainult varemed: Kaevumägi ja Kirsimäed .

101. Lossimäed - Kaevumägi

102. Lossimäed - Kaevumägi

103. Kaevumägi

104. Vaade järvele

105. Viljandi järv Järve pikkus on 4,6 km , maksimaalne laius 435 m , minimaalne laius järve keskosas 120 m, maksimaalne sügavus 11 m , keskmine veepinna kõrgus üle merepinna 42,35 m. Järve põhjaossa suubub Kösti oja, keskossa Valuoja. Järvest välja voolab Raudna jõgi.

106. Viljandi paadimees

107. Värviline purskkaev

108. Värviline purskkaev

109. Mulgi mees