3. Putukate arv Eestis
• Eestis on seni kindlaks tehtud ca 10000
putukaliiki.
• Arvatavasti võiks meil elada 20000-21000 liiki.
4. Millised me putukad oleme?
Meil on:
• kuus jalga
• kolmeosaline keha
• meil on enamasti kaks paari tiibu
• hingame hingamistorukeste e. trahheede
kaudu
• areneme moondega
6. Suurim parv.
Suurimaid parvi
moodustavad
kõrbetirtsud
(Schistocerca gregaria)
(Orthoptera). Üks selline
parv kattis 1954. aasta
varakevadel Keenias 200
km² suuruse maa-ala.
Ühe ruutkilomeetri
kohta tuli 50 miljonit,
kogu parve suuruseks
hinnati 10 miljardit
tirtsu. Sellisest parvest
jäi maha ainsagi
rohulibleta must maa.
7. Kõige kiirem lendaja
Seni suurim usaldusväärne
registreeritud lennukiirus,
mõõdetuna vabalennuna
looduses, kuulub
tondihobulaste sugukonna
kiilile Austrophlebia costalis
ning see on 98 km/h.
Parmudel Hybomitra hinei
(Diptera: Tabanidae) on
emast jälitava isase lühikese
lennusööstu kiiruseks
mõõdetud koguni 145 km/h.
Väga suureks putukate
lennukiirus minna ei saa,
sest õhutakistus võiks nad
purustada
Hybomitra hinei
12. Coccinella septempunctata
seitsetäpp-lepatriinu
)
V.A. Timokhanov: pictures of beetles
for scientific and popular books
http://www.zin.ru/Animalia/coleoptera/images/
h_200/Coccinella-septempunctata-v.jpg
Lepatriinude kitiinkestaga
kaetud keha on alt lame ning
pealt kumer. Nad on kas
punase-, kollase- või
mustakirjud ja kuni 10
millimeetri pikkused.
Lepatriinuliike on üle 4000.
Eestis elab neist üle 50 liigi.
15. Kuldpõrnikas Cetonia aurata
Põrniklased on
mitmesuguse
suurusega (2-41
millimeetrit),
Paljudel on pea eesosa
sahataoliselt
laienenud. Jalad on
võimsad, sääred ja
reied on laienenud
ning ogadega
varustatud. Peale
ronimise on sellistel
jalgadel ka kaevamise
ülesanne. Põrnikad
peavad vähemalt
mõnel eluperioodil
mullas endale käike
rajama
17. Maipõrnikas
Maipõrnikas toitub tamme, haava ja teiste puude
noortest lehtedest. Maipõrnikas ei näe hästi. Kuna ta
on ööloom, orienteerub ta tundlate abil, mis on hästi
arenenud ja sarnanevad väikese lehvikutega. Tundlad
on haistmiselundiks
2-2,5 cm
18. Maipõrnikas
• Maipõrnika lendlus kestab 20-25 päeva,
jaheda kevadega kauemgi. Leidnud sobiva
munemispaiga, kaevub põrnikas 10-20 sm
sügavusele pinnasesse ning muneb korraga
20-30 kanepiseemnesuurust muna. Seejärel
tuleb ta uuesti maapinnale, toitub ja siirdub
mulda uue kogumiku munemiseks. Kokku on
ühel emasel 60-80 järglast. Pärast munemist
sureb põrnikas peagi.
.
19. Maipõrnikas
• Tõugud (konud) kooruvad munadest 25-40 päeva
pärast. Noore tõugu esimeseks toiduks on
taimejäätmed, hiljem taimede juured. Vastse iga kestab
3-5 aastat. Ta kasvab iga aastaga suuremaks ning
hävitab üha rohkem juuri. Suvel tegutseb konu mullas
kuni 10 meetri raadiusega maa-alal. Tavaliselt neljandal
suvel nukkub, et 1-2 kuu jooksul muunduda
täiskasvanud mardikas. Sügisene mardikas ei välju
mullast enne järgmise aasta maikuud.
Maipõrnikad ei ole igal aastal arvukad, nende massiline
esinemine kordub 4-5 aasta tagant
20. Carabus granulatus
sõmerjooksik
V.A. Timokhanov: pictures of
beetles for scientific and popular
books
Jooksiklased
(Carabidae) on
putukate sugukond
mardikaliste seltsist.
Nad on sihvakad
tumedakehalised ja
liiguvad maapinnal
kiiresti. Inglise keeles
ongi nende nimi
ground beetle
'maapinna mardikas'.
Eestis on neid
kirjeldatud umbes
270 liiki.
29. Sihktiivalised
• Sihktiivalised on putukate selts, kuhu kuulub üle
20 000 liigi. Eestist on neid leitud vähe: 39 liiki.
Kõige rohkem sihktiivalisi esineb troopilistes ja
subtroopilistes maades Selts jagatakse kaheks
alamseltsiks pikatundlalised(Dolichocera s.
Ensifera) ja lühitundlalised (Brachycera s.
Caelifera). Lühitundlalisi on tunduvalt rohkem kui
pikatundlalisi, arvud on vastavalt rohkem kui 13
000 ja rohkem kui 7 000. Eestis on vastavad arvud
27 ja 12. Eestis on tuntumad sihktiivaliste
sugukonnad: ritsiklased (Tettigoniidae) ja
tirtslased (Acrididae)
35. Kuidas ritsikad heli tekitavad?
• Paljudel sihktiivalistel on võime tekitada ja vastu võtta
heli. Siin on samuti mõlema alamseltsi puhul läinud
areng erinevat rada pidi.
• Pikatundlaliste helitekitamise aparaadiks on ainult
eestiivad. Parema eestiiva alusel asub õhuke
läbipaistev tugeva soonega raamitud ala (peegel).
Vasaku eestiiva alusel paikneb “poogen" - samuti
tugeva soonega ümbritsetud piirkond. Poognat
ümbritsev jäme soon on aga kaetud ogakestega.
Siristamise ajal hõõrutakse neid ogakesi kiiresti vastu
peegli servasoont, peegel võimendab tekkivat heli.
36. Kuidas tirtsud heli tekitavad?
• Lühitundlalised tekitavad heli kattetiibade ja
tagajalgade abil. Tagareite siseküljel paikneb
rida hambakesi, kattetiibade üks soon on aga
väga tugev ja jäme. Jalgu hõõrutakse heli
tekitamiseks vastu tiiba. Harvem on süsteem
vastupidine - hambakesed paiknevad
tiivasoonel, reiel on sile kiiluke, mille vastu
neid hõõrutakse.
37. Herilane
Mürginõela pistega või
lihtsalt tugevate suiste
abil surmab herilane
oma ohvri, närib samas
ta küljest tükikesi,
mälub peeneks ja
toidab sellega
kannudes olevaid
vastseid.
Ise aga toituvad
herilased õite
nektarist, lehetäide
eritistest ning
varastavad mesilastelt
mett. Viljapuuaias
imevad herilased
ploomide,õunte,
pirnide ja marjade
mahla.
39. Herilased
• Kõige paremini on tuntud aga metsaherilaste
(Dolichovespula) pallikujulised pesad.
Herilased ehitavad pesi vee ja süljega
niisutatud ja hästi läbimälutud kõdupuidust,
mis on sarnane sellega, mida inimene
rakendab paberivabrikutes. Tugevate suiste
abil pureb herilane puukiud hästi peeneks ja
immutab selle oma rinnanäärme nõrega ja
valmistab saadud massist nii kärjekannud kui
ka pesakatted
52. Tuhatjalgsed
Tuhatjalgsed elavad
maapinnal või kõdus.
Toiduks on enamasti
taimejäänused.
Põhiliselt tegusevad
hämaras ja öösiti. Päeval
peidus kõdus.
Päljunemiseks muneb
emasloom munad
mullakäikudesse, kus
neis kooruvad vastsed.
Vastsetel on alguses vaid
mõned kehasegmendis,
kuid iga uue
kestumisega tuleb neid
juurde.
63. Keldrikakand
Keldrikakand kena kakand
keldris söönd ja keldris kakand
Pole keldrist väljas käinud,
pole välisilma näinud.
Kõik, mis kehtib keldri õhus,
Kehtib ka ta peas ja kõhus.
Ta ei ole isehakand,
Ta on sünnist saati kakand.
H.Runneli luuletus
64. Liblikate kohvik
• Liblikate kohviku menüü:
Kohvikus pakutakse energiajooki, mis
valmistatakse järgmiselt: võta liiter õlut, selles
lahusta fariinsuhkrut ja tükike pärmi. Segu jäta
soojas ruumis paariks päevaks käärima. Kui
tunned tugevat käärimise lõhna on segu
valmis.
65. Liblikate kohvik
• Kasutada võib ka odavat punast veini, millesse
on lahustatud niipalju suhkrut kui palju
lahustub.
• Võib katsetada ka mee vesilahusega.
• Segusid võib pintseldada puu tüvdele ja
okstele. Peaks juurde meelitama nii öö-kui
päevaliblikaid. Võib ehitada ka spetsiaalse
kohviku nagu näiete järgmistelt piltidelt.
70. Nõuanded õpetajale lastega suhtlemiseks
Joseph Cornell, Sharing Nature with Children, 1979
1. Õpetage vähem, jagage rohkem. Selle
asemel, et õpetada fakte looduse kohta
(selle taime nimi on...), tuleks jagada oma
tundeid, mis looduses tekivad.
2. Olge osavõtlik. Kuulake kõiki küsimusi ja
kommentaare, need võimaldavad suhelda ja
hoiakuid kujundada.
71. Nõuanded õpetajale lastega suhtlemiseks
Joseph Cornell, Sharing Nature with Children, 1979
3. Tõmmake laste tähelepanu viivitamatult endale.
Andke igaühele osalemisvõimalus, suunake ja
juhendage. Andke mõista, et nende avastused on ka
teile huvitavad.
4. Vaadake ja kogege enne, rääkige pärast. Ärge
tundke end halvasti, kui te ei tea taimede ja loomade
nimesid. Nimed on pandud inimese poolt, vaadake
elusolendit sellisena, nagu ta tegelikult on.
5. Tehke kõike rõõmuga ja pühendunult. Lapsed
võtavad üle õpetaja hoiakud.
