1. “Rõõm värviküllasest ümbrusest”
Majad ja maastikud, Võru, 30.05.2009, Marje Tammert

2. Välisilme küsimus
Postimees, 24.04.1936.

3. Ajalehed
Postimees (Tartu, 1886…1944)
Lõuna Eesti (Valga, 1921…1940)
Ühistegelised Uudised (Tallinn, 1922…1940)
Lääne Elu (Haapsalu, 1928…1940)
Pealinna Teataja (Tallinn, 1933…1939)
Uus Eesti (Tallinn, 1935…1940)
Majaomanike Teataja (Tallinn, 1939…1940)

4. Artiklite sõnumid ja pealkirjad
Ilu küll ei panda patta, kuid ta mõjub igal juhul meeldivalt.
ÜU 10.05.1935.
Kuidas tuleb hästi ning eeskujulikult maja värvida. PM 20.02.1936.
Kodu odavalt kauniks. Värvitoonid valitagu õieti. PM 17.04.1936.
Elame hallis ja luitunud ümbruses, mis avaldab oma mõju ka meie
vaimsele arengule, meeleolule ja tervisele. ÜU 30.04.1936.
Värvitud talumaja on haruldus. PM 01.05.1936.
Terve kodu, kaunis kodu, kultuurne kodu. PM 09.05.1936.
Vajadusest kaunistada. PM 05.06.1936.
Suur osavõtt värvimiskursustest. PM 18.06.1936. …

5. Kodukaunistamise hoogtöö algus
21. aprillil 1936 Riigivanem Konstantin Pätsi juures
peetud nõupidamisel kiideti heaks ulatusliku
kodukaunistamise hoogtöö kava.
Kodukaunistamise läbiviimiseks loodi keskkorraldus.
Riigivanem kodukaunistamise hoogtöö patrooniks. Igasse
linna, alevisse ja valda vastav komitee.
Postimees, 24.04.1936, lk 1.
Kodukaunistamise hoogtöö algab üleriiklikult.
Uus Eesti, 24.04.1936, lk 1.
Ühistegevus läheb kaasa. … hoogtöö on kuulutatud
üldrahvuslikuks ülesandeks.
Ühistegelised Uudised, 30.04.1936, lk 1.

6. Ühistegevus Eestis
Eestimaa Põllumeeste Keskselts Tallinnas (E.P.K.S):
1910 eriajakiri „Ühistegevusleht“, “Ühistegevuse kalender”
1913 Ühistegevuse Nõuandmise-Büroo
1915 Tallinna Ühistegevuse Edendamise Selts
1919 Eesti Ühistegeline Liit (E.Ü.L.)
E.Ü.L. pidi üldise vaimse keskkohana moodustama meie
ühistegevuse katuse, mis pidi ühistegevust varjama
„halva ilmastiku eest“
1936 Ühistegevuskoda
Ühistegelised Uudised, 11.09.1936.

7. Haapsalu Kaunistamise Selts
Majad Haapsalus
(1900, ren 2004)
1920. aastate algul asutati Haapsalu
Kaunistamise Selts, mis seadis eesmärgiks
kujundada Haapsalu kuurortlinnaks.
Suvitajad Haapsalus
Haapsalu Kaunistamise Seltsi 1920ndail
tegevusest. (Kultuur ja elu, 2006)
Lääne Elu nr 4, 24.05.1928.

8. Ilustamis- ja värvide õpetus
Õppe- ja käsiraamatud joonistamise ja käsitöö õpetajatele:
Gustav Mootse,
Värvide kokkukõla õpetus.
Rakvere, 1925.
Aleksander Remmel,
Ilustamisõpetus
(ühes värvide õpetusega).
Tartu: Loodus, 1927.
Aleksander Remmel,
Otstarbekohane ja ilus kodu.
Eesti Kirjanduse Selts, 1932.
A. Remmel, 1927.

9. EMKS ja kodukaunistamine
1928 kinnitati Eesti Maanaiste Keskseltsi põhikiri.
Peaülesandeks kodumajanduse igakülgne edendamine maal ja
maanaiste kultuurilise ning majandusliku olukorra parandamine
ja arendamine.
Talud kaunimaks. Kodukaunistamise hoogtöö Tartumaal,
Virumaal, Pärnumaal, Harjumaal, Läänemaal. Maanaiste
Keskselts on korraldanud juba 1930. aastast
kodukaunistamise võistlusi.
Postimees, 3.05.1936.
1936 Kodumajanduskoda:
Eesti Maanaiste Keskseltsi ja Eesti Naisliit.

10. Korrastustööd 1930ndate alguses
Välised ja seesmised korraldustööd.
Paljud majaomanikud on hakanud rohkem rõhku panema
muuseas ka hoovide ja viljapuuaedade nägusamaks
muutmise peale. … Seega on elumajade ümbrus võtnud
väliselt palju nägusama ilme, eriti rõhku pannakse
elukorterite seesmisele korraldusele. … Tänavu on
elumajade väliseid värvimistöid märksa vähem näha olnud
kui paaril eelmisel aastal.
Postimees, 01.08.1930

11. Värvimise kursused
Värvimise kursus Kanepis. Kanepi Laulu
Selts korraldab Kanepis kolmepäevalise
värvimise kursuse, mis algab 8. aug.
Kursustel võetakse läbi eeskätt hoonete
värvimine rootsi värvidega, kuid antakse
juhatusi ka teistes värvimistöödes.
Kursust juhatab põllutöökoja
ehitustalituse meeskäsitöönõuandja
H. Velberg.
Postimees, 28.07.1933.
Lõppes Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi poolt uuel
näituseväljal korraldatud värvimiskursus.
Kursusest võttis osa üle poolesaja inimese,
peamiselt maalt …
Postimees, 16.05.1934.

12. Värvitööstus
1860 Jäärja mõisa värvivabrik
(tinavalgevabrik) Pärnumaal
1873 värvivabrik Narva-Jõesuus
1891 Suomen Väri- ja Vernissatehdas Oy
1898 Leopold Kassels & Co.
1937 Martinš Kalninši Keemiavabrik
1960 Rīgas laku un krāsu rūpnīcas).
1916 J. Sild: kriidi- ja värvitööstus
Viljandis, Tartu kriidi- ja
värvitööstus "Kultuur”
1919 Tikkurila värvi- ja lakivabrik
1921 Tartu Värnitsavabrik
Pealinna teataja, 1938

13. Värvikauplused
1890 Värvikauplus E. Günther:
Tallinn, Tartu, Viljandi
1917 J. A. Rekandi rohu- ja
värvikauplus Tartus
1933 Karl Mölleri värnitsa- ja
värvikaubaladu Tartus
… E. Veckrami rohu- ja
värvikauplus Tartus
Ühistegelikud Uudised, 1932
Ühistegevuse kalender 1937, 1936

14. Propagandatalitus
26. septembril 1934 asutati riigivanema dekreedina antud
seadusega EV siseministeeriumi juurde
Valituse Informatsiooni ja Propaganda Talitus, Riiklik
Propaganda Talitus (1935…40), Informatsiooni Keskus (1940).
Olulist rolli nii selle ülesehitamisel kui tegevussuundade
määramisel mängis siseminister Karl Einbund.
Laura Vaan, Propagandatalitus Eesti Vabariigis
autoritaarsel ajajärgul. 2005, lk 62–63.

15. Eesti Maakodu Kaunistamise Selts
1935 asutati Eesti Maakodude Kaunistamise Selts,
eesmärgiks korrastada ja kaunistada Eesti maakodusid ning
nende ümbrust.
Asugem kodu kaunistamisele! [üleskutse]
Eesti Maakodu Kaunistamise Selts, Tallinn: Ühiselu,
1935,

16. Nõupidamised veebruaris 1936
Teedeministeeriumis:
Ehitusasjanduse muuseum ellukutsumisel. Suuremat
rõhku kodukaunistamisele ja -ilustamisele. Kas kuulutada
välja kodukaunistamise aasta.
Ehitusasjanduse Ühingu kodukaunistamise sektsioonis:
Luua ehitusasjanduse muuseum … välja kuulutada
mõningate projektide konkursid. Kaasa tõmmata
inseneride-, majaomanikkude- ja põllutöökoda.
Postimees, 28.02.1936.

17. 24. märtsi nõupidamine Toompeal
Peaministri asetäitja K. Eenpalu:
… hall ja troostitu … ei ole jõutud veel standardtoonini …
HM kutseoskuse osakonna juhataja P. Päts:
… uued talud üksluised ja ilmetud … peaks määrama
standard-värvitooni … katsetama kodumaiste mineraal-
värvidega.
Põllumajanduskoolide inspektor Ümarik:
Punane on armas … oma värvi-mullalademeid …
eluhooned erinema … individuaalse noodi … lubada ei
tohiks maitsetusi …
Postimees, 26.03.1936.
Uus Eesti, 26.03.1936.

18. 24. märtsi nõupidamine Toompeal
Põllutöökoja ehitustalituse juhataja Volberg:
kohupiima värv odavam … mineraalide segud kaunis
vastupidavad.
Asundusameti juhataja Einberg:
… värv element meie maast, metsast, taevast … ei saa anda
vabadust … äärmine värvipimedus … keskusest juhatust …
Propagandatalitusest R. Paris:
… oma värvitööstus (Petseri ooker) … tulekindlatel ehitistel
lubjavärve.
Postimees, 26.03.1936.
Uus Eesti, 26.03.1936.

19. 24. märtsi nõupidamine Toompeal
Maanaiste keskseltsist Pr Martinson:
miks meie kunstnikud ei võiks valmistada jooniseid ja
mustreid aedade ja väravate kujundamiseks.
Põllutöökoja nõuandetalituse juhataja Edbaum:
panen ette keskuseks kinnitada põllutöökoda, kes saaks
rakendada tööle ka aktiviseeruvaid ja uusi ülesandeid
ootavaid maanoori.
Teedeministeeriumist arhitekt Ostrat:
teedeministeerium võib väga palju aktsioonis kaasa aidata
järelvalveinstantsina.
Postimees, 26.03.1936.
Uus Eesti, 26.03.1936.

20. Värvimiskursused
PM,
23.05.
1936.

21. Värvitrükis brošüür
H. Velberg [Harri Velbri], 8 värvitabelit
Vajalisemaid värvimisviise. 8 värvipigmenti
Tallinn: Eesti Põllumeeste 4 retsepti lubjavärvile
Keskselts, 1934 (30 lk); 2 retsepti rootsi värvile
1935 (33 lk); 1936 (44 lk). 7 retsepti õlivärvile

22. Takistusi kodukaunistamisel
… hoonete värvimisel … on kodukaunistamise propaganda
tõesti palju kaasa aidata suutnud. Kuid selgi alal tõotab
tekkida asusaamatusi ja takistusi. Nimelt meie kaupmeeste
ebaausa esinemise ja tegutsemise tõttu … Nii on üks
värvikauplusi ostjatele eelistatud ja otstarbekohasema
värvimulla asemel rootsi värvide hulgas, nimelt faluni
punase asemel soovitanud ja pakkunud märksa halvemini
oma ülesandeid täitvaid teisi rootsi värve. Rakveres on
äripidajaid ostjale soovitud ultramariin-rohelise asemel
annud isegi lihtsat pesusinet. Ja küllalt on juhtumeid, kus
eriti maakeskustes asuvad kauplused müüdava tinavalge
hulka on seganud 50–65% harilikku paejahu …
Postimees, 12.06.1936.

23. Pigmentide kilohinnad
Koobaltsinine 100,00 Umbra 0,60
Kaadmiumkollane (h, t) 55,00 Ookerpruun 0,50
Permanentroheline (Cr-o-h) 7,50 Veneetsia punane 0,50
Ultramariinroheline 5,00 Maaroheline 0,45
Lubjaroheline (h, t) 3,00 Kuldooker 0,40
Lubjasinine 2,50 Rauamennik 0,40
Lubjapunane 2,00 Ookerkollane 0,25
Ultramariin (tavaline) 1,40 Ookerpunane (faluni) 0,18
Terra di Siena 1,00 Ookerpunane (rootsi) 0,17
Suomen Väri- ja Vernissatehdas Oy, 1898

24. Kodukaunistamisest Rannus
Nimelt lastakse Rannu
Asunduse algkoolimaja, kui
endine mõisa hoone, pealt
valgeks lubjata ja katus
punaseks värvida. Samuti
lastakse Rannu ja Tamme
algkoolimaja katused ja Rannu aednikumaja
vallamaja kõrvalhoonete Foto: 1999, Eesti mõisaportaal
katused punaseks värvida. ...
Postimees,
12.06.1936

25. Tulemused 1936
Kodukaunistuse hoogtöö:
Hoogtöö teiseks ülesandes oli
hoonete värvimine. Selleks arendati
laialdast kihutustööd ja korraldati
95 värvimiskursust 2312 osavõtjaga,
(peale selle KOV jt poolt).
Maavalitsused on määranud
suuremaid summasid hoonete
korrastamiseks jne (Virumaal nt
üle 5000 kr, Järvamaal 11710 kr).
R. Paris, Eesti Kujutav
kunst ja
kodukaunistus.
– Eesti Kroonika
1936, 1937.

26. Kodukaunistamise komiteed
Võrumaa mai 1936
Virumaa
1936 ?
Viljandimaa
+ 10.04.1938ks
Valgamaa
Tartumaa
Saaremaa
Pärnumaa
10.04.1938
Petserimaa
Läänemaa
kokku:
Järvamaa 916 komiteed
Harjumaa
7995 liikmega
-25 0 25 50 75 100 125 150 175 200 225
Vaan, 2005, lk 59-60.

27. Preemiad ja annetused
1. juuniks 1938 jagati 2000 preemiat (1500 maale, 500 linna): á
3 puuda ehk 48 kg värvimulda, et Võidupühaks oleks talud ja
majad kena välimusega. 200 preemiat jäeti varuks.
Vaan, 2005, lk 62–63.
Kodukaunistamise peakomitee annetus Valgamaa
põllupidajaile. … tasuta väljajagamiseks saadetakse veel
1350 kg värvimulda. Tasuta värvimulda antakse neile
hoonete omanikele, kel hooned asuvad raudteede ja
peamaanteede ääres ning vajavad värvimist.
Lõuna-Eesti, 30.06.1939.

28. Kodu
“Näiteks “kodu”, mis oma sotsiaalses
tähenduses on õnnelikkusega seotud mõiste,
muutub maja ja aia kujul materialiseerununa
esteetiliseks nähtuseks, ilusaks asjaks. Õnn on
objektiveeritud ja objekt on kaunis.”
Georg Santayana, Ilutunne.
Esteetikateooria visand. [1896] 2009.