2. 2018. aasta riigieelarve
• Eesti majandus kasvab oodatust kiiremini
• Mitut kavandatud uut maksu ei tule
• Saame panustada rohkem riigi kaitsevõime
ja perede heaolu kasvu
• Eesti riigi rahandus püsib heas korras
3. Majandus kasvab 3,3 protsenti,
eelarve on tasakaalu lähedal
• Majandus kasvab oodatust kiiremini
• Sisemajanduse koguprodukti (SKP) maht
2018. aastal: 24,5 miljardit eurot
• SKP reaalkasv 3,3 protsenti
• SKP nominaalkasv (eurodes): 6,9 protsenti
• Riik peab majandust vähem stimuleerima
• Valitsussektori eelarve struktuurne puudujääk
on 2018 aastal vaid 0,25 protsenti SKPst
• Soovime jõuda tasakaalu hiljemalt 2020. aastal
4. Mitu kavandatud maksu ja maksutõusu jääb ära
• automaks
• panditulumaks
• pakendiaktsiis
• magustatud jookide maks
• hotellide käibemaksu tõus
• diisliaktsiisi tõus 2018. aastal
9. • Koos majanduskasvuga kasvavad kaitsekulud, mis
püsivad tasemel üle 2 protsendi SKPst.
• Eesti kaitsekulud on järgmisel aastal ajaloo suurimad.
• Kasvavad pensionid, kulud haridusele ja teadusele,
investeeringud ning kulud ka muudes valdkondades.
• Keskmine vanaduspension 44-aastase staažiga
inimesel tõuseb aprillis aastal 416 eurolt 442 eurole
ehk 6,3 protsenti.
• Vanaduspensioni maksmiseks on eelarves 1,57 miljardit eurot.
10. Suurte perede rahaline kindlustunne kasvab
• Järgmisel aastal saab kolme lapsega pere
ainuüksi peretoetusi üle 6200 euro aastas.
• See on ligi 2000 eurot rohkem kui sel aastal.
• Koos uue maksuvaba tuluga kasvab suure pere
eelarve kuni 5000 euro võrra võrreldes eelmise
aastaga
11. 2018. aasta riigieelarve
• Eesti majandus kasvab oodatust kiiremini
• Mitut kavandatud uut maksu ei tule
• Saame panustada rohkem riigi kaitsevõime
ja perede heaolu kasvu
• Eesti riigi rahandus püsib heas korras
13. Rahandusministeeriumi olulised
tegevused 2018. aastal
• Uus maksuvaba tulu süsteem. Maksuvaba tulu kasvab 500
euroni. See vähendab tööjõu maksukoormust ning toetab
majanduse ja perede sissetulekute kasvu.
• Avaliku ja erasektori arveldustes e-arvete keskkonna kasutamine,
mis võimaldab hoida kokku kulusid ja vähendada tehnilist tööd.
• Ajakohastame riigihangete korraldust ning läheme täielikult üle
elektroonilisele riigihangete süsteemile, mis võimaldab kokku
hoida ligikaudu 12 miljonit eurot aastas.
• Jätkub riigieelarve üleminek tegevuspõhisele vaatele: 2018.
aastal läheb üle sotsiaalministeerium.
• Korrastatakse toetuste rakendamissüsteeme: piloot 2018. aastal
rahandusministeeriumi valitsemisalas.
15. Aitäh!
Illustratsioonid:
Gan Khoon Lay, Xinh Studio, Evgeniy Kozachenko, Alena Artemova, StoneHub, anbileru adaleru,
mungang kim, Nakul Dhaka, Ayushi Bhandari, Symbolon, b farias, Andrea Fajardo, Gerald Wildmoser,
Noun Project, CC BY 3.0 US
Notas del editor
Majanduse maht 2018. aastal (SKP) 24,5 mlrd
SKP reaalkasv 3,3%
SKP nominaalkasv (eurodes) 6,9%
Maksukoormus püsib 2018. aastal samal
tasemel kui 2016. aastal, mis on 34,4 protsenti
sisemajanduse koguproduktist (SKP). 2017. aasta
maksukoormus on madalam majanduse kiire kasvu
tõttu. Maksumuudatused aastatel 2018–2021
vähendavad tööjõumakse ning suurendavad
tarbimis- ja kapitalimakse.
Kokkuvõttes jääb Eesti maksukoormus aastani 2021
stabiilsele tasemele, allapoole 35 protsenti SKPst.
Valitsus otsustas valitsussektori struktuurset
eelarvepositsiooni võrreldes kevadel riigi
eelarvestrateegias kavandatuga parandada
poole võrra, nii et see jõuab 2018. aastal
tasakaalulähedasele -0,25 protsendile
sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Eelarve jõuab tasakaalu 2020. aastal ehk aasta
varem, kui kevadel kavandatud. Aastaks 2021 jõuab
valitsussektori eelarve ülejääki 0,5 protsendiga
SKPst.
valitsussektori võlakoormus väheneb 2018. aastal
8,6 protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP)
ja 2019. aastal 8,4 protsendile SKPst nominaalse
eelarvepositsiooni paranemise tõttu.
Alates 2020. aastast väheneb võlg ka nominaalselt
tulenevalt rahavoo ülejäägist ning laenude
tagasimaksetest, kahanedes prognoosi järgi 2021.
aastaks 7 protsendile SKPst ehk 2,4 protsendipunkti
võrreldes 2016. aasta tasemega.