SlideShare una empresa de Scribd logo
1 de 49
Videoturundaja käsiraamat 2.1
[juuli, 2013]
Eessõna
Videoturunduse käsiraamatu kolmas trükk [2.1] on uuendatud versioon viimasest, 2012. aasta märtsis ilmunud raamatust [2.0]. Olen seekord vaadelnud
teemat veidi laiemalt rist- ja transmeedia kontekstis ehk kuidas oma loo rääkimisel kasutada erinevaid ekraane ja platvorme, kuid aeg nõuab ka täiendusi
videote optimeerimise ja jagamise tehniliste soovituste osas.
Lood on turunduses tähtsad, need on meeldejäävad ja inspireerivad rohkem tegutsema kui tavalised turundussõnumid. Häid lugusi räägitakse edasi ning
need on väärtuslikumad kui Facebooki kampaania iPadid.
Parimad lugude loojad, olgu selleks filmitootjad, kirjanikud või turundajad, mõtlevad ka kus ja kuidas sihtgrupp lugu tarbib ehk sellest elamuse saab. Näiteks
kirjanik kujutab ette lugejat rannas või õhtuti peale tööd, filmitootja vaatajat teost kino tagareas või kodus õhtusöögi kõrval jälgimas. Kas ta osaleb selles
aktiivselt ja sotsiaalselt või passiivselt ja individuaalselt.
Erinevate ekraanide ajastul on suur vahe, millist sisu iga ekraan vaatajale näitab. Teleekraani jälgija eeldab teistsugust lähenemist kui mobiilivaataja, mistõttu
sisu ühelt ekraanilt teisele kopeerimise asemel võiksid need üksteist täiendada. Ekraanid on ka üha rohkem ühendatud, Google Chromecast on sellest
viimane näide.
Turundus tähendab üha rohkem mitte ainult pildi näitamist, vaid ka sihtgrupi kaasamist ja suhtlemist. Näiteks
“Kuldmuna 2013” konkursil oleks välireklaami kuldmuna kindlalt võitnud Smart kaardi “Rääkiv bussipeatus” (kui see
vaid oleks õiges kategoorias kandideerinud) – ehk ka kõige tavalisem välireklaam on teel inimestega suhtelemise poole.
Kuulaja, vaataja või osaleja kaasamisel tuleb mõelda ka kogemusele, mida ta sellest saab.
Viimaks on videoturundus tiheldalt seotud ka üritus- ehk sündmusturundusega, seda nii sündmuse kajastamise mõttes,
kui sellesse integreeritud, vaatajat kaasava (sotsiaalmeedia)osana.
Käsiraamatu ülesehitus
Rist- ja transmeedia
Mis on uut? 5
Turunduskanalite ajalugu 6
Rist- ja transmeedia 7
Transmeedia produktsioon 8
Platvormide vaheline liikumine 9
Näide Eestist 10
Kuidas kaasata publikut 11
Ikoonid ja definitsioonid 12
Video tootmine
Video tootmine 14
Eesmärgid ja planeerimine 15
Video stiilid 16
Faili formaat ja kvaliteet 17
Esimesed 15 sekundit 18
Tehnika 19
YouTube
Videokeskkonnad 24
YouTube on sotsiaalmeedia 25
YouTube OneChannel 26
YouTube kanali URL 27
YouTube optimeerimine 28
YouTube metadata 29
Video väikepilt 30-31
Video aadress 32
Subtiitrid 33
Märkused 34
Calls to Action 35
Regulaarsus ja ajastamine 36
YouTube Analytics 37
Reklaami oma kanalit 38
Eessõna 2
Sisukord 3
Kadreering 20
Editeerimine 21
Tasuta õppeprogrammid 22
Lisad
Video SEO 40
Facebook video 41
Video e-mail 42
Veebilehe 3 küsimust 44
Tähelepanu püüdmine 45
Vaatajat huvitav videosisu 46
Videoturunduse valem 47
Kokkuvõte 48
Meeldis? 49
Osa I
Rist- ja transmeedia
4
Mis on uut?
2011 sügisel avaldatud videoturundaja käsiraamat oli eestikeelne online video tehnikaid tutvustav 35-lk brozüür, mis oli
inspireeritud YouTube Playbooki esimesest versioonist ning oli lisandväärtuseks veebilehe uuele kujunduslahendusele.
2012 kevadel uuendatud ca poole mahukam teos, oli oluliselt konkreetsemate soovitustega ja tehniliste nippidega, mis juba
aasta hiljem lootusetult vanaks jäänud, kuna maailma suurim videokeskkond YouTube oli vahepeal 2 korda kujundust
muutnud ning kolmas, 2013. aasta juunikuust kehtiv OneChanneli kujunduslahendus beta-versioonis välja pakutud.
Käesolevas, raamatu III osas ehk versioonis [2.1] ei vaatle me enam niivõrd tehnilisi nippe, kuidas oma kanalit
videokeskkondadesse luua ja brändida, vaid sisu ja lugu ning nende arendamist erinevatel platvormidel. Siiski olen jätnud
alles peatükid video produktsiooni algtasemest, optimeerimise tehnikatest ja sotsiaalmeedia kanalitest.
Raamat on mõeldud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, turundus- ja reklaamiagentuuridele ning video- ja
filmivaldkonna tegelastele:
• inspiratsiooniks audiovisuaalse sisuga reklaami- ja turunduskampaaniates,
• online videoturundustehnikate kasutamiseks ja klientidele korrektse teenuse pakkumiseks,
• mõttearenduseks erinevate platvormide kasutamisel ning kampaanialahenduste ühendamisel.
Mitmed siin väljatoodud näited ja mõtted on pärit Balti Filmi- ja Meediakooli ristmeedia magistratuuriprogrammist, eriti
kursuse kesksest ainest – transmeedia loojutustus. Keda teema rohkem huvitab võib mõelda enesetäiendusele Baltikumi ja
Põhjamaade ainsas selleteemalises õppeprogrammis, mida viiakse läbi Tallinna kõige uuemas õppehoones.
Turunduskanalite ajalugu
Viimase kümnekonna aastaga on
tekkinud rohkem turundus-
kanaleid, kui kogu varasema aja
jooksul kokku.
Tähtis ei ole aga kõikides kanalites
nähtaval olla, vaid aru saada,
millised kuidas töötavad ning
erinevate kanalite kasutamisest
kokkuvõttes rohkem kasu saada.
Näiteks telereklaami loomisel
mõeldakse üha rohkem kuidas
sarnast (mitte sama!) sisu online
videokeskkondades kasutada. A’la
making-of videod jms.
Hoolimata platvormist on video
kõige atraktiivsem viis oma
sõnumit edastada või lugu rääkida,
seetõttu on hea teada nii tehnikaid
kui viise ja võimalusi seda levitada.
Rist- ja transmeedia
Ristmeedia tähendab lühidalt meediasisu avaldamist, jagamist, levitamist erinevatel platvormidel. Sellega on tegeletud
aastakümneid, kuid teaduslik lähenemine ning õppeprogrammid on valdkonnas veel küllaltki toored. BFMis hakati
inglisekeelset crossmedia õppeprogrammi pakkuma alles 2011. aastal ning 2013. aasta juunis lõpetasid esimesed 6 tudengit
selle magistriprogrammi.
Kui ristmeedia on suhteliselt selgesti defineeritav, siis transmeedia täpses definitsioonis ei ole tänaseni ühtsele sõnastuseni
jõutud. Lihtsama käsitlusega võiks väita, et ristmeedia on loo rääkimine, transmeedia loo arendamine erinevatel
platvormidel.
Wikipedia lehel käsitletakse 4 tüüpi ristmeedia lahendusi:
1. Ristmeedia 1.0 – sama sisu erinevatel platvormidel. Näiteks ETV telepilt on nähtaval ka otse.err.ee veebiehel.
2. Ristmeedia 2.0 – platvormidel on põhisisu täiendused. Filmi veebilehel on karakterite kohta taustinfot või
making-of klipid.
3. Ristmeedia 3.0 – üks platvorm viib edasi teisele. Teleklipp saab läbi üleskutsega vaadata lõpplahendust veebist,
raamatu viimane leht kutsub osa saama mängust jne.
4. Ristmeedia 4.0 – transmeedia ehk erinevate platvormide kasutamine selliselt, et need kokku annavad
kasutajale võimaluse selles osaleda, kaasa rääkida ning teatud juhtudel isegi muuta ehk erinevatelt
platvormidelt kokku saadav kogemus on suurem kui nende eraldi tarbimine.
Näited:
• Harry Potter – raamat räägib täpselt sama, mis film = ristmeedia lahendus
• The Matrix – videomäng rääkis, mis juhtus peale filmitriloogia lõppu = transmeedia lahendus
Transmeedia produktsioon
Üks lihtsamaid praktilisi lugemisi transmeedia produktsioonist on Robert Pratteni raamat “Getting Ready in Transmedia
Storytelling – a Practical Guide for Beginners”, mille saad alla laadida ka siit. Soovitan igal rist- ja transmeediahuvilisel see
vähemalt kiirelt läbi sirvida. Mõned raamatus väljatoodud mõtted ja näited leiad ka nendelt lehekülgedelt.
Transmeedia projektide planeerimiseks on on Gary P. Hayes kokku pannud kergesti loetava 20-leheküljelise juhendi “How to
Write a Transmeedia Production Bible”. See aitab struktrueeritult kirja panna projekti olemuse, osalejat, platvormid, kasutaja
teekonna, elluviimise ajakava, ärilised eesmärgid jpm.
Oma loo rääkimine on üha rohkem jagatud kogemus. Sama lugu ka turundussõnumite levitamisel - iga turundaja soovib, et
tema kampaaniates oleks aktiivne osalus ning osalejad jagaksid saadud kogemust ka teistega. Seetõttu on tähtis juba
kampaania algfaasis mõelda, millised on sõnumi edastamise kanalid ja kuidas on võimalik osalejatel seda jagada või edasi
rääkida.
Projekti üks olulisemaid osasi on kasutaja teekond ehk konkreetselt läbimõeldud ja ajaliselt planeeritud platvormide vahelise
liikumise tee, ehk kuhu suunduvad edasi need, kes tegid kliki internetibännerilt või nägid telereklaami ning mis saab edasi
nendest, kes põhitoodet või –teenust on juba tarbinud.
Lihtsama lillepoe näite puhul võib teha joonise “Reklaam -> Pood” või panna
plaan veidi planeeritumalt paika. Iga nool tähendab platvormide vahelist
liikumist, mis ilma piisava kasutaja motivatsioonita, ei toimu.
Motivaatoriks ei ole alati allahindlus, näiteks pannes kliendid endast muul
viisil rääkima (pulmakimbu fotokonkursi vms), võib tulemus kokkuvõttes olla
palju parem.
Platvormide vaheline liikumine
Internetiturunduses on üheks suuremaks väljakutseks saada klient ühelt platvormilt teisele, mis tõenäoliselt ei ole veel ostu
sooritamise kohaks vaid järgmine samm selles teekonnas. Motivaator peab olema piisav, et peale ühel platvormil sisu
tarbimist sooviks huviline teisel seda edasi uurida.
Motivaatori tutvustamiseks on vaja piisavalt selget call to actionit ehk põhjust, miks huviline peaks vaevanõudva hiirekliki või
muu liigutuse tegema.
Kui traditsiooniline telereklaam saab läbi ning selle lõpus on veebilehe aadress, siis ainult väga üksikud ja igavad inimesed
viitsivad selle oma browserisse toksida. Samas, kui klipp lõpeb põneva koha pealt või vaatajaid motiveeritakse muud moodi
veebilehele edasi minema, siis URLi telereklaami lisamine võib end ära tasuda.
Online videote puhul unustatakse väga tihti call to action ära – lõpus puudub link järgmisele videole, URL kodu- või
kampaanialehele jne. Igal videol peab olema eesmärk, call to action on üks võimalus seda välja öelda.
Üks viis, mida turunduses kõige rohkem ühelt platvormilt teisele liikumiseks valesti ära kasutatakse on QR kood. Kui sul selle
teksti lugemisest on igav hakanud, siis kliki vahepeal kõrval olevale Scott Stratteni videole, milles ta toob humoorikalt
mitmeid häid näiteid kus ja kuidas QR koodi ei tohiks kasutada. Üks turunduse õppejõud väitis kunagi, et paljud ettevõtted
kasutavad QR koodi välireklaamides selleks, et paista popi ja noortepärasemana, kuid küsige tuttavatelt noortelt, mitu koodi
ning mis põhjusel nad skänninud on?
Kasutajate ühelt platvormilt teisele suunamine on samas väga oluline, kuid kas mäletate, millal viimati nägite mõnda lahedat
reklaami või muud (turundus)sõnumit, kus oli selge üleskutse teisele platvormile edasi minna ... ja te seda ka ise tegite?
Näide Eestist
Transmeedia tähendab lühidalt sõnumi edastamisel või loo rääkimisel erinevate platvormide kasutamist, võimaldades kasutajatel kogemuse saada igast osast
eraldi, kuid mitmetest kanalitest kogemuse saamine on suurem kui nende eraldi tarbimine.
Eestis on hetkel veel vähe algusest peale algusest lõpuni läbimõeldud transmeedia projekte, kuid on mitmeid, mis oma olemuselt (tagantjärele)
kvalifitseeruvad, üks tuntumaid ehk Tätte ja Matvere “Imeline Ilmareis”, kus:
1. Kasutati erinevaid platvorme sünmduse kajastamiseks:
• Veeb
• Facebook
• YouTube
• Telesaade (erinevate võistlustega)
• Raamat (“Meri ja Kuked”, ilmus pärast reisi)
2. Platvormidel räägitud sisu oli erinev, platvormile omane.
3. Inimestel oli reaalne võimalus projektis kaasa lüüa.
PS: Kindlasti peale 2-aastast merereisi ei viitsi keegi väga
veebilehele või Facebookile mõelda, kuid raamatuturundusele
oleks kindlasti palju juurde andnud, kui 22 000 fännklubiga FB
lehel oleks seda mainitud või blogis kirjutatud.
Ka Ilmareisi kena veebiblogi on tänaseks maas ning domeengi
uutele huvilistele vabalt saadaval.
Kuidas kaasata publikut?
Publiku kaasamiseks on esmalt vajalik aru saada, et see koosneb 3 osast:
1. Avastamine – reklaamid ja suunised, mis viivad toote või teenuseni,
2. Kogemus – tootest või teenusest saadud kogemus või elamus,
3. Edasine uurimine – kogemuse jagamine, osalemine, kaastöö jne.
Tihti jääb ettevõtetel panustamata kaasamise kolmandasse faasi, seda nii miljoni eurose eelarvega
kinofilmide kui ka lihtsama lillepoe omanikul, kes ei mõtle kas ja kuidas tema kenadest tulpidest kliendid ise
edasi räägiks ja teistele soovitaks.
Kogu projekt võib samas olla järgneva ettevõtmise avastamise osa, näiteks Valimiskooli klippidel oli nende
avastamise, kogemuse ja jagamise osa, kuid tervikuna olid nad Ühtse Eesti Suurkogu reklaamid.
Mitmetel (Eesti) filmide puhul on tehtud palju tööd, et inimesed seda vaatama saada, kuid see, kuidas peale
elamuse saamist osalejad panna sellest rääkima ja kaasa lööma, on suhteliselt vähe läbi mõeldud.
VALIMISKOOL ÜE SUURKOGU
AVASTAMINE
Käsiraamatus olevad soovitused on erineva tähtsuse ja ajakuluga. Teemade ajamahukust ja mõtekust on kirjeldatud allolevate ikoonide abil.
“Mõistlik mõte või soovitus”
Tihti testimata ja teoreetiline.
Vähe aeganõudvaid, kuid olulisi tegevusi on soovitatav koheselt rakendada - seega on käsiraamatut lugedes hea oma YouTube ja/või Vimeo konto
paralleelselt avatuna hoida.
Hinnangud ajakulule ja olulisusele on autori subjektiivne arvamus.
Ikoonid ja definitsioonid
12
Osa II
Video tootmine
13
Video tootmine
Video tootmise peatükk on lühike, sest selle raamatu eesmärk ei ole õpetada filmimise ja monteerimise tehnikaid. Eesmärk
on anda lühiülevaade internetis kasutavate videote põhitõdedest, et teaksid kuidas lihtsamaid klippe ise toota või millist
lõpptoodet küsida agentuuride ja produktsioonifirmade käest.
Lühidalt on video tootmine sama lihte ja keeruline kui liiklusvahendi ehitamine – juppidest suudab pea igaüks aiakäru kokku
panna, kuid lõpuni timmitud ralliautot ei pruugi ka ekspertide meeskond lõpuni tööle saada. Kui eesmärgiks on kärutäis
sibulaid aianurka viia, siis erilist põhjust ja eelarvet ekskavaatori tellimiseks ei ole. Seetõttu võiksid esmalt välja kirjutada:
• Mida soovid video abil saavutada?
• Kellele on video mõeldud?
• Mis on sinu peamine sõnum?
• Mis probleemi sinu toode või teenus lahendab?
• Miks on neil seda vaja?
• Mis kanaleid plaanid kasutada?
• Mida see muudab tarbijate käitumises, mõtlemises?
• Kuidas mõõdad tulemust?
• Milline on eelarve vahemik, mida oled nõus kulutama?
Mida täpsemini vastused välja kirjutada, seda parem ülevaade tekib endal ning sellel, kes video esialgset kondikava kokku
hakkab panema. Tasub arvestada, et video tootmise protsess võib olla aeganõudvam kui esialgu planeeritud ning lisasoovid
ja täiendused (a’la teeme lõputiitrid hoopis animatsioonilahendusena) on tihti kallid.
Eesmärgid ja planeerimine
Videoturunduse kõige tähtsam ja aeganõudvam osa on eesmärkide seadmine ja planeerimine. Enne filmima asumist on
vaja teada vastuseid mitmetele küsimustele: mis eesmärki peaks video täitma (tuntuse tõstmine, kodu- või fännilehele
suunamine, toote tutvustamine jne), mis kategoorias ja stiilis (hariv, informatiivne, meelelahutuslik), kas üks video või
seeria jne.
Soovituslikult kulub videoturunduse eesmärkide seadmisele ja planeerimisele 50% ajast, nii
filmimisele kui editeerimisele 20% ning 10% optimeerimistehnikatele, levitamisele, turundamisele.
Planeerimine tähendab video idee ja süzee läbimõtlemist kohtade, persoonide, rekvisiitide ja
võimalikult detailse käsikirja ehk scriptini.
Peamised vead:
1) planeerimine on tihti puudulik, mis tähendab, et filmimisele kuluv aeg venib pikemaks.
2) iga minut üleliigset “musta materjali” ehk pikemaks kulunud filmivõtteid lisab 3-5 minutit editeerimisajale.
3) valmis videote puhul unustatakse ära selle optimeerimine ja turundamine (nt. telereklaamid).
4) puudub analüüs kas ja kuidas videoturundusse pandud raha end ära tasub ehk milline on video ROI (return of
investment).
Ühe lausega:
Alusta eesmärkide seadmisest: teadmata ja
planeerimata mida täpselt online video abil
saavutada soovitakse vähendab tõenäosust
sellega edukalt tegeleda.
Kõik YouTube videod võib jagada 3 stiili vahel:
1) Informatiivne
Toote-, teenuse- või ettevõtte tutvustus,
tagasiside.
Esmane valik (väike-)ettevõtetele.
Video stiilid
16
2) Õpetlik (how-to)
Kuidas toodet või teenust kasutada, stiilis
“Kuidas teha lipsusõlme?”.
Efektiivne stiil, sest vaataja on kvaliteetne ehk
teemast huvitatud.
3) Meelelahutuslik
Enamik YouTube videotest on loodud
meelelahtuslikul eesmärgil.
Videoturunduses kõige vähemsoovitatavam
formaat, kuigi huumorit on soovitatav pea
igasse videosse lisada.
FULL HD 1080p (või vähemalt HD 720p)
Tavalised käsikaamerad, isegi fotoaparaadid ja mobiiltelefonid võimaldavad teha juba Full HD ehk kõrgema kvaliteediga videot kui Eesti telekanalid pakuvad.
Nii YouTube kui Vimeo võimaldavad Full HD (1080p) / HD (720p) videot üles laadida. Kuigi standardformaadis näidatakse vaatajale täna veel 360p videot, siis
juba mõne aasta pärast on tõus HD peale loomulik. NB: vaata üle ka video kasseti/kõvaketta/mälukaardi ja kaamera aku võimalused.
Kõrguse ja laiuse suhe 16:9
YouTube oli algusaastatel 4:3 ekraani suhtega, sellest tulenevalt on kõik vanemad videod YouTube uues
videoaknas “ääristatud” mustalt.
Laiekraan ehk kõrguse laiuse suhe 16:9 on saanud standardiks, mida saab lihtsalt enne video salvestama asumist kaameras seadistada – tuleb vaid leida
menüüs koht, kuhu on märgitud 4:3 või 16:9.
Faili formaat:
Hoolimata sellest, et YouTube konventeerib kõik üleslaetud videod .flv failideks, tasub üles laadida maksimaalse kvaliteediga formaat.
Faili formaat ja kvaliteet
Ühe lausega:
Käsikaamerad teevad laiekraan HD pilti,
videokeskkonnad võimaldavad HD video
üleslaadimist, miks mitte seda võimalust
kasutada?
Ajakulu
17
Video esimesed 15 sekundit on kõige olulisemad, sest sellega peaks püüdma vaataja tähelepanu. Kui vaatajat video algus ei huvita, siis ta tõenäoliselt selle
lõppu ei vaata. Seetõttu ei ole mõistlik video alguses näidata rõhutatult ja pikalt oma brändingut (sarnaselt telereklaamidega).
Logo ja muu brändingut on mõistlik näidata peale vaataja huvi tekitamist, vähemhäirival kujul video nurgas või lõpus. Video esimese 15 sekundi jooksul
peaks vaataja lisaks atraktiivsusele ka teada saama millest video räägib. Tihti saab selle juba pealkirjas ära öelda.
Kui plaanid toota videoseeriaid, siis võta õppust näiteks Simpsonitest, kus iga osa algab sarnaselt, ehk vaataja tunneb kaugelt ära
millega tegemist, kuid sissejuhatus saab alati erineva lõpplahenduse (soovitavalt mahuta algus siiski 5-15 sekundi sisse).
Esimesed 15 sekundit
Atraktiivne algus Branding (valikuline) Vaataja tähelepanu kinnistamine + Call to Action
Ühe lausega:
Vaataja otsustab esimese 15 sekundi
jooksul, kas ta vaatab videot ka järgmised
15 sekundit – alusta atraktiivselt!
Ajakulu
18
Esimene küsimus videotehnika omandamisel on selle ROI (Return of Investment) ehk kas ja kuidas toob tehnika ostmisesse
või rentimisse investeeritud raha tagasi. Kasu võib olla nii otsene, tootes näiteks 50-klipise videoseeria, mida tellides oleks
tulnud kordades rohkem maksta, või kaudne – video filmimise ja editeerimise õppimisest kasu saades. Kallisse tehnikasse
investeerides ning seda oskamatult kasutades on isetegemisest pigem kahju.
Lihtsa video tootmiseks on vaja:
- kaamerat,
- statiivi ehk alust, millele kaamera kinnitada.
- piisavalt valgust või lisavalgustust
- piisavalt vaikust või lisamikrofoni heli paremaks püüdmiseks
Enne kalli tehnika soetamist on algajatel soovtatav testida videoklippide salvestamist mobiilidega või odavama
kaameratehnikaga ning klippide hilisemat editeerimist mõnes tasuta programmis (iMovie, Movie Maker etc).
Tehnika
Ühe lausega:
Tõsise ja pikemaajalisema videohuvi puhul tasub
mõelda tehnika ostmisele või rentimisele,
ühekordse või professionaalse videolahenduse
puhul on mõistlik teenus sisse osta.
19
Nii foto- kui videotöötsuses tuleb jälgida “kolmandike reeglit” ehk seadistada kaadri olulisemad detailid on vaataja huvinurkadesse.
Kolmandike reegel (kadreerimine)
Ühe lausega:
Seadista videoklipi oluliseimad detailid
kohtadesse, kus vaataja neid paremini
leiab.
Ajakulu
20
Kõik profesionaalsed videod (k.a. Hollywoodi filmid) monteeritakse kokku sarnasel viisil:
1) esmalt valitakse “mustast” ehk kogu filmitud materjalist välja sobiv osa,
2) seejärel seadistatkse klipid õigesse järjekorda ning lisatakse üleminekud,
3) lisatakse heli ja taustamuusika,
4) viimaks tekstid ja tiitrid ning animatsioonid.
Profesionaalne videomontaaz on küllaltki ajamahukas ja kulukas töö, kuna nõuab
nii head editeerijat, kui ka korralikku (loe: kallist) riist- ja tarkvara.
Lihtsama videoklipiga, alates mobiiliga filmitud klipist, mida ilma editeerimiseta
otse YouTube üles laadida, kuni tasuta või soodamate videotöötlusprogrammide
kasutamisega, saab igaüks peale väikest proovimist hakkama.
Tasuta programmid: iMovie, Movie Maker
Keskmine hinnatase (kuni 100 USD): Adobe Premiere Elements
Profitase (alates 300 USD): Final Cut Pro, Adobe Premiere PRO
Editeerimine
Ühe lausega:
Videomontaaz on lihtne ... ja keeruline -
arusaamiseks on soovitatav seda lihtsate
ja tasuta programmidega ise proovida.
Ajakulu
21
2010. aasta lõpus lanseeris Vimeo tasuta videote tootmise õppekeskkonna Vimeo Video School,
milles nii Vimeo oma tegelased kui keskkonna kasutajad õpetavad videomaailma algajaid alates
videotehnika valikust kuni Hollywoodi eriefektide tegemiseni.
Algajad võivad alustada Video 101 peatükist (kaamera valik, filmimise ja editeerimise põhitõed),
videomaailmas tegijamad leiavad teema kategooriate alt.
Kuidas teha õudusfilmi või pulmavideot, filmida suvepuhkust või jõulupidu, salvestada heli või teha
aegvõtteid, seadistada valgust või kasutada statiivi... On veel küsimusi?
Veidi parema huumoriga on Ryan Connolly ja FilmRioti seltskond, kes läbi näidete õpetavad iga
nädal mõne triki, olgu selleks kuidas end mängufilmi ise lisada või mõnda vahendit soodsalt
toota.
Internet on erinevaid õppeprogramme täis, veidi googeldamist ja leiad ise sobiva tasuta või tasulise kursuse.
Tasuta õppeprogrammid
Ühe lausega:
Tasuta videote õppekeskkonnad on
videohuvilistele esimeseks kohaks, millest
infot ammutada.
Ajakulu
22
Osa III
YouTube
23
Video üleslaadimise/jagamise tähtsuse järjekord:
1) YouTube
<tühi maa>
2) Vimeo
<tükk tühja maad>
3) Facebook video
4) TubeMoguli abil või käsitsi
teistesse portaalidesse.
<veel jupp tükk tühja maad>
5) oma playeriga või üleslaetud
faili kujul oma veebilehele.
YouTube on nr. 1 videokeskkond - alusta sellest.
Videokeskkonnad
Ühe lausega:
YouTube on nr. 1 videokeskkond maailmas –
kui toodad videosisu, siis on tähtis selles
kohal olla.
Ajakulu
24
YouTube on sotsiaalmeedia kanal
2013. märtsis kirjutas Kaupo Kalda OKIA blogis, et sotsiaalmeedia ei ole odav, sest sisu ja kommuuni
loomine on aeganõudev ja kulukas.
Paljud Eesti ettevõtted, kes tegelevad sotsiaalmeedias ning omavad rohkem kui Facebooki fännilehte
ei kasuta YouTube ühe kanalina, kuigi kontod on nii Twitteris, Instagrammis, Pintrestis kui mujal.
Juhul kui ettevõte videosisu ei loo, on see mõistetav, kuid olukorras, kus kallid telereklaamid ja nende
making off klipid saavad kuulsust agentuuride YouTube portfoolios, on sellest raske aru saada.
Eesti populaarsemaid YouTube kanaleid ja kasutajaid leiab SocialBakersi lehelt, kuhu 12. kohale on 311
fänniga jõudnud ka Vabariigi President. Metrix.Station näitab Eesti Facebooki fännilehtede arvestuses
on 12. kohal oleval Tele2-l üle 57 000 fänni.
Google Trends näitab selgelt, et Eestis on vaid 2 suuremat sotsiaalmeedia keskkonda – Facebook ja
YouTube. Viimane on vähemalt fännide arvu järgi sotsiaalmeedia kanalina selgelt alahinntud, mis on
kindlasti seotud vähese videosisu olemasoluga, kuid eriti arusaamisega, et YouTube on sotsiaalmeedia
keskkond, milles oma kommuuni ja jälgijaskonna loomine on samatähtis kui Facebooki fännilehel.
Hiljuti tuli YouTube välja uue subscribe buttoniga ehk võimalusega kodulehe külastaja ühe klikiga
YouTube kanali tellijaks saada. Aktiivsematel sisuloojatel soovitan seda kindlasti kasutada.
YouTube OneChannel
2013. aasta juunist kõikidel YouTube kontodel kehtima hakanud kujunduslahendus on mõeldud ühtsena kõikidel ekraanidel
ning sellest ka lahenduse nimi – YouTube OneChannel. Selleks, et konto näeks lisaks arvutiekraanile sarnane välja ka
mobiilides, tabides, külmkappidel ja muudel ekraanidel, loodi üks kõigil ekraanidel nähtav kujundus.
Kujunduse täpsed mõõtmed leiab Channel Art Guidelinest, kuid suures plaanis on tegemist ühe 2560*1440 pildiga, mille
loomisel tuleb kujundajal arvestada kus on selle tähtsam osa, ehk millisena see jääb erinevatel ekraanidel nähtavale.
OneChannel’is jääb endiselt vajalikuks ruudukujulise avatari olemasolu, mis tuleb eraldi üles laadida ning mille mõõtmed
võiksid olla vähemalt 800*800. Lisaks peab jälgima, et pilt oleks ühtemoodi arusaadav nii suurel kui väiksel kujul.
YouTube OneChanneli kujunduse võimaluste tutvustamiseks on Google/YouTube loonud eraldi tasuta kursuse “Maximize
Your Channel”, mille läbimise eest tagantjärgi enam tunnistusi ei jagata, kuid on endiselt huvilistele soovituslikud.
Sealt saad teada:
1. mida peaks silmas pidama kanali traileri valikul ning miks see on oluline,
2. kuidas peaksid üleslaetud videosi ning kanalit organiseerima,
3. millised on presenteerimisvõimalused kanali esilehel ning mis infot saad veel jagada,
4. kuidas võtta brändingu võimalustest maksimum jne.
Kuigi YouTube eelnev kujunduslahendus, mis andis oluliselt parema brändinguvõimaluse arvutiekraanidel, on paljude
meelest parem, ei ole võimalik võidelda tuuleveskite, Facebooki Timeline või YouTube OneChanneli uute kujunduste vastu.
Tähtis on aru saada selle võimalustest ning mitte üllatuda, kui veel sel aastal veelgi uuem kujundusversioon tekib.
YouTube kanal on sinu koduleht YouTubes.
Kanali URL ehk aadress. Facebookis saab iga fännilehe looja ühe korra seadistada fännilehe aadress stiilis Facebook.com/MinuEttevote. YouTubes saab
igaüks konto loomiselt võtta aadressi: YouTube.com/MinuEttevote. Hea, mõistlik ja igati loogiline on kui ettevõtte, organisatsiooni või brandi koduleht ning
sotsiaalmeediakanalid kannavad sarnaseid aadresse, näiteks: ajujaht.ee, facebook.com/ajujaht, twitter.com/ajujaht, youtube.com/ajujaht
Kui konto nimi on võetud, siis on mõistlik võtta sarnase nimetusega konto, lisades lõppu näiteks EE või Eesti vms. Näiteks youtube.com/Tele2 on võetud juba
2006. aastal, mistõttu Eesti Tele2 YouTube konto on: youtube.com/Tele2Eesti
Kui teiste sotsiaalmeediakanalitega on üldjuhul URLid ok, siis kõige rohkem eksimusi tehakse YouTube konto nime valikul. Näiteks 27 700+ fänniga Starmanil
on kontod sotsiaalmeedias: facebook.com/starman.ee, twitter.com/starman_as, kuid youtube.com/thartikainen (?)
Siiski on suurimaks puuduseks YouTube konto mitteomamine, seda eriti juhul kui ettevõte video (telereklaami) tegemisse panustab. Näiteid, kus ettevõttel
on Facebookis fännileht facebook.com/MinuEttevõte, twitteris sama twitter.com/MinuEttevõte, kuid YouTubes on tema videod vaid
youtube.com/MinuTurundusagentuur või youtube.com/TurundusagentuuriProduktsioonifirma üles laetud, võib igaüks ise otsida...
Youtube annab automaatselt konto: http://www.youtube.com/user/sinukonto , samahästi toimib ka 9 tähemärki lühem: http://youtube.com/sinukonto
YouTube kanali URL
Ühe lausega:
Tellides pulmafotograafilt pildid, saavad need
sinu omaks, fotograaf saab neid kasutada
oma portfoolios vaid sinu nõusolekul – miks
videomaailmas peaks asjad teisiti olema?
Ajakulu
27
YouTube optimeerimine
Kui sul on video olemas ja sa soovid, et see saaks tähelepanu, siis 99% tõenäosusega peaksid sa selle laadima YouTube.
Selles peatükis vaatame, milline võiks välja näha kanal, kuhu video laadida ning milliseid optimeerimistehnikaid peaksid
kasutama, et video oleks leitav ja jagatav.
2013. aasta maikuus, oma 8 sünnipäeval teatas YouTube, et igas minutis laetakse keskkonda üles 100 tundi videomaterjali.
Selleks, et enda loodud minut või paar sajast tunnist vaatajate tähelepanu püüaks, on vaja lisaks heale sisuloomele tegeleda
ka selle optimeerimisega ning turundamisega.
YouTube soovib ise, et kasutajate loodud videod oleksid sisukamad ja kvaliteetsemad, sihtgrupile adresseeritud,
korrektsete pealkirjade ja kirjeldustega ning teemakohastes kanalites, mistõttu juba 2011. aastast õpetatakse kasutajaid
YouTube Playbooki, tasuta kursuste ja blogi postituste läbi.
Videoturundushuvilistel soovitan vaadata:
• YouTube Creator Playbook
• YouTube Creator Blog
• YouTube Creator Academy
• YouTube Advertiser Playbook
Lisaks on Tokyosse, Londonisse ja LA-sse tehtud YouTube Space videostuudiod, mida YouTube aktiivsematel kasutajatel on
võimalik videote toormiseks ning teistega suhtlemiseks kasutada.
YouTube metadata
Kasuta YouTube võimalusi, et otsingumootorile selgeks teha, millest sinu video räägib ehk lisa videole:
pealkiri, kirjeldus ja märksõnad
Pealkiri (Title):
- Märksõnad eespool, bränding lõpus.
- Pealkirja loetavus ja atraktiivsus on olulised.
Kirjeldus (Description):
- Alusta või mahuta esimesele 3 reale (65 tähemärgi sisse) ära YouTube väline link (“http://” ette, siis on see klikitav).
- Tekita video kirjelduse esimesel real vaatajas huvi lähemalt lugeda (vajutamaks: “Show More”).
- Kasuta maksimaalselt video pikemat kirjeldust, lisades sinna ka teisi teemakohaseid linke (Facebook, koduleht jne).
Märksõnad (Tags):
- Vähemalt 10-12, olulisemad märksõnad paiguta etteotsa.
- Märksõna inspiratsiooni võid leida sarnasest populaarsetest (konkurendi) videost.
- Soovitus: kasuta videos olevate inimeste nimesi märksõnades.
Ühe lausega:
Videokeskkonnad on mootorid, mis ei saa aru
sinu video sisust, seega tuleb see info neile
ise anda!
Halb näide: pealkiri mittemidagiütlev,
kirjeldus ja märksõnad puudu. Samas 1333
vaatamist.
Video väikepilt
Video thumbnail ehk väikepilt annab vaatajale pealkirja järel emotsiooni, mida video sisust võib oodata. YouTube
tavakasutajad saavad thumbnaili pärast video üleslaadimist valida 3 väljapakutu seast, partner programmi kasutajatel on
võimalus sobiv väikepilt ise üles laadida.
Video väikepilt on võrreldav toote pakendiga. Mida atraktiivsem on pakend, seda suurem tõenäosus, et see huvi pakub ehk
sellele klikitakse. Näiteks kui toodad keefiri, siis millisesse pakendisse allolevatest selle paneksid?
Soovitavalt on väikepilt:
- terava kontrastiga ja atraktiivne,
- arusaadav nii väikesel kui suurel ekraanil,
- inimese näo ja emotsioonidega,
- video olemuse lühiselgitus.
Väikepildi saad valida kohe kui video on üles laetud.
Ühe lausega:
Video väikepilt on toote pakend. Kes sooviks,
et tema hea toode saaks vähem tähelepanu
seetõttu, et see ebahuvitavas pakendis on?
Vali vähemalt kolmest parim!
YouTubes saavad video väikepilti muuta (ehk eraldi selle lisada) vaid Partner-programmiga liitunud. Kuna Eestis
selline võimalus puudub, siis sarnaselt paljude teiste riikidega saame video editeerimise juures valida 3 väikepildi
vahel, millest automaatne pilt on võetud video keskelt.
Video thumbnail ehk väikepilt ehk pisipilt on oluline, sest videot Facebooki ja mujale linkides või selle olemisel
related ehk seotud video veerus, otsustavad vaatajad tihti pildi alusel, kas ja millist videot järgmisena vaadata.
YouTube thumbnail hack
Lihtne võimalus valitud pilt video väikepildiks saada, tähendab automaatse pildivaliku
ja YouTube sisese videoediteerimise ärakasutamist. Selleks:
1) Lisa soovitud väikepilt 1/3 ulatuses video lõppu.
2) Kui video on üles laetud, siis kasuta YouTube
editori “muuda videot” cut ehk “kärpimise”
tööriista ning lõika lisatud lõpp ära.
3) Video muutmise valikus on sul kolmanda pisipildina endiselt see, mida video editeerimisel video lõppu lisasid ehk mida väikepildiks soovisid.
NB: Vastavalt Google reeglitele peab pisipilt olema videoga seotud, teemaväliste piltide thumbnailiks seadmine võib viia konto sulgemiseni.
Ühe lausega:
Video pealkiri on (video)toote hinnasilt,
väikepilt selle pakend – tekita vaatajas
maksimaalne huvi videole klikkida.
Väikepildi valikud
Partner programmi
lisavalik
31
Video väikepilt: kuidas saada oma pilt?
Video aadress
Automaatselt on kõikide YouTube videote asukohaks USA läänerannikul San Fransisco lähedal asuv Google kontor.
Kui su video on seotud mõne kindla asukohaga, siis võtab see vähem kui minuti, et seadistada Google kaardi peal
oma turismitalu täpne asukoht Lõuna-Eestis või Viktori garaaz Lasnamäel. Ülimalt elulise tähtsusega see tegevus
veel ei ole, kuid juba täna leiab Google kaardirakendusest eraldi videolayeri, mis näiteks Tallinnas, Vabaduse
väljakul näitab seal tehtud YouTube videoklippe.
Ühe lausega:
Video asukoht ei ole (veel) eriti oluline, kuid
kindla asukoha puhul on mõistlik see vähem-
kui-minut selle määramiseks kulutada!
Kui videote asukoht on sama, siis
YouTube kanali seadetes saad selle
lihtsalt seadistada.
Kanali default seaded kehtivad
kõikidele järgnevatele laadimistele,
juba üleslaetud videod tuleb käsitsi
ümber seadistada.
Subtiitrid
YouTube videole subtiitrite lisamine on rohkem rutiin kui raskus, aga kui oled videoga vaeva näinud, siis võib olla
mõistlik selle aja leidmine, sest subtiitrid ehk captionid:
1. annavad võimaluse video sisust aru saada ilma helita (näiteks avatud kontoris),
2. kinnistavad vaatajale infot (vaataja kuuleb ja loeb sama),
3. võimaldavad video sisu tõlkida teistesse keeltesse ja saada seeläbi suurema vaatajaskonna,
4. tõstavad video rankingut ja vSEO-d (YouTube saab paremini aru, millest video räägib).
Tiitreid saad lisada selle editeerimise keskkonnast. Selleks vajad ajakoodiga faili, millle saad tasuta luua näiteks
CaptionTube, Amara või mõne muu programmi vahendusel. Tegemisel tasub mõelda mitte ainult erinevate
keelte, vaid ka omakeelsele subtiitrile.
Ühe lausega:
Subtiitrid aitavad vaataid paremini video sisu
mõista ning jõuda suuremate auditooriumiteni,
mistõttu nende tegemiseks kuluv aeg võib end
ära tasuda.
Subtiitrite abil saad teha ka meelelahutust tehes need totaalselt
erinevaks sellest, millest videos räägitakse. Veelgi enam - kui ka häält
moonutada, siis saaks ka Eesti poliitikutest teha USA-s populaarseid
BadLipReading’u stiilis humoorikaid klippe.
YouTube võimaldab video peale lisada 6 erinevas stiilis märkuseid ehk annotatsioone, mis saavad olla lingitud vaid
YouTube-siseselt ehk mõnele teisele videole, kanalile, kanaliga liitumisele, YouTube otsingutulemuse vms peale.
Märkuste asjatundliku kasutamisega on võimalik luua lahendaid turunduslahendusi - näiteks Briti politsei tegi
innovatiivse videoseeria “Choose a Different Ending”, kus vaatajal on võimalik otsustada, millise lõpuga videot ta
näha soovib.
Suhteliselt lihtsal viisil on tehtud ka restorani Number 9 sisenemise video, kus vaatajal on võimalus peale restorani
sisenemist otsustada, kas järgnevalt vaadata terassi või brasserie ja restorani poolt.
Annotatsioone tuleb kasutada asjatundlikult ning nendega ei tohi üle pingutada - liiga palju suuri punaseid silte
video peal viivad vaatajad nendele klikkimise asemel videost eemale.
Soovitavalt kasuta annotatsiooni video ülaosas või külgedel, kuna all olevad märkused võivad video mängija ning
reklaamide tõttu varju jääda. Märkused on head Call to Actionid, mida on mõistlik kasutada video lõpus. Planeeri
video editeerimisel selleks piisavalt aega, et vaataja jõuaks lugeda üleskutset.
Märkused (annotations)
Ühe lausega:
Video peal olevad tekstid ja lingid on head
võimalused kutsuda vaataja üles tegema
mingit soovitavat tegevust – vaatama videot,
kommenteerima, kanaliga liituma jne.
Ajakulu
34
Kutsu video vaataja iga video puhul tegevusele!
Turundusliku online video eesmärk on suunata vaataja konkreetsele tegevusele:
1) kanaliga liituma, like-ma, kommenteerima, jagama või muul viisil suhtlema,
2) kodu-, fänni- või kampaanialehele.
95% juhtudel on call-to-action video lõpus ehk video sisu (tutuvustus, põhjendus,
selgitus vms) lõppeb juhiste andmisega, mida vaataja järgmisena tegema peab.
1) Kanali tellimine (subscribe) – anna põhjus vaatajale kanaliga liitumiseks, et ta
kõikidest järgmistest videotest saaks automaatse teadaande ning soovi korral ka
e-maili. Tee seda juhul, kui jagad videosi kindla regulaarsusega. Kui kontol on ja
jääb vaid üks või paari videot, siis ei anna uued tellijad/fännid eriti juurde.
2) Meeldib (like) - vähim, mida su video vaataja võiks teha on video like-mine.
Video lemmikutesse lisamine on juba samm edasi ning annab video rankingule
juurde rohkem kui like.
Pane tähele ka erinevaid jagamise viise ja võimalusi (kindlast hetkest, HD jne).
Calls to Action
3) Kommenteerimine – kommentaar annab video rankingule rohkem
juurde kui like. Ära eelda, et vaataja omal algatusel seda teeb, anna
sellekohane soov selgelt teada.
Vaatajatelt on oluliselt lihtsam kommentaari saada, kui annad
neile A/B vastusevariandid, stiilis: “Kas järgmises videos näitame
Seda või Teist?”
4) Video kirjeldus – kasuta video kirjeldust maksimaalselt, lisades
sinna väliseid linke ja video kokkuvõte teksti kujul. Välistel linkidel ära
unusta http:// ette lisamast – vastasel korral link ei ole klikitav.
Ühe lausega:
Video tegemisel on põhjus – tõsta tuntust ja
tähelepanu, vastata küsimusele, jagada infot
– mõtle ja ka ütle vaatajale mida sina soovid,
et tema teeks!
Ajakulu
35
Regulaarsus - kuigi YouTube kanal ühe videoga on parem kui Facebooki fännileht
ühe postitusega või ettevõtte koduleht ühe uudisega, tähendab efektiivne
videoturundus rohkemate videote tootmist ja avaldamist kindla sagedusega.
YouTube “staarid” avaldavad videosi keskmiselt kaks korda nädalas, kindlatel
päevadel ja isegi kellaaegadel, kuid regulaarseks võib pidada ka kord kuus uue
video avaldamist.
Teadmine, millal järgmine video tulemas on, kutsub üles kanaliga liituma ning
hoiab vaatajad teemas. Juhul kui soovid oma kanalile pidevat tähelepanu, siis
hoia regulaarsus minimaalselt kord kuus, unarusse jättes kaovad ka vaatajad.
Ranking - lisaks vaatajate huvi rahuldamisele tõuseb regulaarse sagedusega
videokanal ka Google/YouTube üldises rankingus.
Regulaarsus ja ajastamine
Ajastamine - miks Veiko Tääri suusapäevikuid näidatakse enne Tartu
Maratoni? Või miks Toomas Luhatsi trennivideod on enne Pühajärve
triatloni? Vastus lihte – teema on aktuaalne ehk saab kõrgentatud
huvi tõttu vaatajate lisatähelepanu.
Proovi mõelda, mis on sinu valdkonnas need teemad ja üritused ning
ajasta oma videod enne ürituse algust. Näiteks rahvusmustrites
jalanõude videotutvustused vahetult enne Laulupidu või õllekappade
tegemise õpetused enne Õlletoobrit.
Reageerimine – juhul, kui sinu teemal on midagi olulist Eestis
või maailmas toimumas, siis tasub reageerida kiiresti, sellisel
juhul on suur tõenäosus, et online meedia teema üles korjab.
Ühe lausega:
Vaataja informeerimine oma järgmise video
tulemise kuupäevast on oluline samm nende
kaasamisel.
Ajakulu
36
Kodulehe külastajate koguarv ütleb samapalju kui YouTube video vaatajate arv. Ehk suurt mitte midagi...
YouTube Analytics näitab video kohta sama, mis Google Analytics kodulehe vaatamise kohta:
- kust on vaatajad pärit,
- palju vaatamisi on otse YouTubest, palju väliste ehk embed linkide kaudu jne,
- mis hetked videos on populaarsemad ning millal vaatajad video vaatamisest loobuvad,
- millised videod on toonud kõige rohkem kanaliga liitujaid jne.
Teades täpsemat statistikat vaatamiste kohta, on hea planeerida järgnevaid videosi, levitamise plaane ja
tehnikaid. Tähtsam kui vaatajate arv, on nende kvaliteet!
Video vaatamiste koguarvu juures on nupp lähemale statistikale!
Näiteks aastavahetuse Tujurikkuja saate Hiid-Ansipi ja Hiid-Haloneni
video kõige populaarsem (üle 29 000 kliki) viide (“avastamissündmus “)
ei ole mitte Õhtulehe, Delfi või elu24 kaudu, vaid ühe Venemaa
YouTube staari videost.
Analüüsid konkurentide video kohta annavad väärtuslikku infot, kus
ja mis viisil oma video jagamise ja levitamise tehnikaid planeerida.
YouTube Analytics
Ühe lausega:
Kasuta YouTube Analyticsit, et oma video
vaatamise statistika kohta oluliselt rohkem
teada saada kui selle koguarv.
Ajakulu
37
Kuidas peaksid inimesed leidma sinu YouTube kanali?
Vastus: reklaami seda!
1) Lisa YouTube link kodulehele.
2) Kasuta linkit teistes sotsiaalmeedia kanalites.
3) Kasuta seda e-mail signatuuris, presentatsioonides, prindis jne.
1 2 3
Reklaami oma kanalit
Osa IV
Lisad
39
Online video üks peamisi internetiturunduslikke väljundeid on selle tähtus otsingumootorites. Mõne populaarse märksõna puhul on oma veebilehe
otsingutulemustes etteotsa saamine võimalik vaid tasulisel teel (Google AdWords), samal ajal kui lihtsa ja soodsa videolahenduse korral on see võimalik kõige
atraktiivsemal viisil ehk lingi, väikepildi ja teksina (samal ajal kui konkurendid reklaami ostavad).
Kuna tänu Google omandis olemisele on YouTube teistest videokeskkondadest optimeerimise mõttes mäekõrguselt (>80%) üle, siis soovides video
väljatulemist Google otsingutulemustes on soovitav seda esmalt YouTubes jagada.
Video SEO
40
Maailma suurim sotsiaalvõrgustik võimaldab ka videosi üles laadida. Maksimaalne üleslaetava video suurus on
1024MB ning pikkuseks kuni 20 minutit. Ka Facebooki videote pikkuse puhul siiski mõistlik jääda maksimaalselt
mõne minuti juurde.
Video kvaliteet
Facebook ei ole oma videoplayerile erilist rõhku pannud ehk videote kvaliteet on suhteliselt kesine, kuigi
üleslaetavaid formaadivalikuid peaks olema rohkem. Samal ajal võimaldab Facebook YouTubes olevad videosi
linkida sedasi, et saab vaadata otse Facebooki seinalt. Seetõttu väga erilist põhjust videote üleslaadimiseks
Facebooki ei ole, võimalik, et vaid juhul kui:
- video on ise juba keskmise või halva kvaliteediga (näiteks mõni kiire uudis olukorrast),
- videos märgitakse ära selles olevaid inimesi,
- videos püütakse atraktiivsel moel tähelepanu juhtida “Like”-nupule.
Mõni video oma fännilehe seinale võib testimiseks-katsetamiseks laadida, samas autoriõiguste (audio) vastu
eksides eemaldab Facebook kiirelt selle võimaluse!
Facebook video
Ühe lausega:
Video laadimisel Facebooki videosse on
vaid kaks eelist – “Like” nupp ja videos
inimeste märkimise võimalus.
Ajakulu
41
Custom videoplayeriga video lisamisel veebilehele on vaid üks eelis – saad seda kujundada ja brändida oma
äranägemise järgi. Nii YouTube kui Vimeo (tasuta versioon) videoaknad on seevastu brändinguga.
Miinuseid on mitmeid:
- Video ei ole sotsiaalne, seda on raske jagada, kommenteerida jne.
- SEO puudumine. Tõenäoliselt Google jt otsingumootorid ei leia sinu videot üles.
- Video vaatamine ei tõsta selle rankingut.
- Videost ei ole võimalik minna sinu (YouTube/Vimeo) kanalisse, kust saab sinu teisi videosi vaadata.
- Loomine ja ülalpidamine võib olla kulukas.
- Sinu pakkuja serveri võimekus jääb kindlasti YouTubele/Vimeole alla.
Oma videoplayeriga videote jagamine veebilehel on ajale jalgu jääv projekt, mis teatud kordadel (peamiselt
suure eelarve või oma video-IT tiimi puhul) võib olla põhjendatud, näiteks FIBA Europe kasutab videote
näitamisel oma playerit.
Oma videoplayer
Ühe lausega:
Oma videoplayeri loomisel ei ole tõenäoliselt
suurt mõtet välja arvatud juhul, kui sa sellsse
korralikult panustada soovid.
42
Enamus kasutatavaid e-maili formaate ei tunnista veel embed-kujul video mängimist otse e-mailist, seega lugeja
tuleks selle võimalusega “ära petta”. Kõige otstarbekam on e-maili lisada hyperlingiga YouTube või Vimeo screenshot,
millele on soovitav peale panna ka playeri nupp ja/või üleskutsuv tekst (vaata videot vms).
YouTube puhul on mõistlik vaataja linkida oma kanalisse, kus soovitud video hakkab autoplay-ga mängima.
Video pressiteade
Online meediale meeldib video formaat. Seetõttu kaalu pressiteadetele video lisamist. Kui teema ja video on
atraktiivsed, siis on võimalik, et mõni suurem online-meedia selle avaldab.
Lisa oma Youtube/Vimeo konto e-maili signatuuri:
Minu Nimi
amet/telefon/e-mail
ja muu info... +
http://youtube.com/minukonto
Video e-mail
Ühe lausega:
Video saatmisel e-mailiga kasuta tehnikaid,
mis kõige efektiivsemalt kutsuvad kirja saaja
seda vaatama.
Ajakulu
43
Külastajal tekib iga veebilehe juures 3 küsimust:
1) Kus ma olen?
Ehk mis veebiga on tegemist - autoremondi, küünetehniku, turismitalu, restorani jne.
2) Kuidas on see mulle kasulik?
Ehk miks ma peaksin just selle toote- või teenusepakkuja valima?
3) Mida pean tegema järgmisena?
Ehk tegevus, mida veebilehe omanik sooviks, et külastaja järgmisena teeks (liituks infokirjaga, telliks teenuse, võtaks ühendust...)
Suurim väljakutse on vastata nendele küsimustele külastaja esmase tähelepanu ehk ca 7 sekundi jooksul mis võiks ajaliselt jaotuda:
- 1 sekund arusaamisele kus ma olen,
- 5 sekundit sellele miks ma just selle teenusepakkuja teiste seast peaksin valima,
- 1 sekund järgmisele tegevusele (klikkimaks videole, kampaania bännerile, suurele punasele nupule vms).
Kui esimesele ja kolmandale küsimusele saab vastata lihtsalt, siis 5 sekundiga selgitata, kuidas oma konkurentidest parem ollakse või eristutakse, on
suhteliselt keeruline. Video annab võimaluse seda aega pikendada ning atraktiivsel ja usaldusväärsel viisil oma konkurentsieelised välja tuua.
Veebilehe 3 küsimust
44
(Interneti)turunduses algab kõik vaataja tähelepanu püüdmisest.
Seda tehakse kõikide meediumite ehk teksti, pildi, heli ja video abil.
Tähelepanu püüdmine
+ + +
Kui esmane tähelepanu (5 sek) saadakse peamiselt teksti ja pildi ehk kujundusega, siis video roll on püüda ja hoida vaataja tähelepanu pikemaajalisemalt
(5+ sek). Veebilehekülje külastaja teeb üldjuhul väga kiire otsuse, kas ta jääb lehele kauemaks ehk teemat lähemalt uurima või suundub mujale. Klikkides
kodu-, fänni- või kampaanialehel videolahendusele on tähelepanu kindlasti pikem kui see muul juhul oleks olnud.
+
Video, mille vaatamist peaks külastaja otsustama sellele klikkimise näol, on mõeldud lisainfo jagamiseks, usaldusväärsuse tõstmiseks ning oma
atraktiivsusega vaataja tähelepanu pikemaajalisemaks püüdmiseks.
Kuigi heli kasutavad mitmed veebilehed automaatse taustana, on see rangelt mittesoovitav - näiteks
olukorras, kus automaatse muusikataustaga veeb avatakse ebasobival ajal ja kohas (tööajal avatud kontoris).
Samal põhjusel ei tohiks ka video veebilehel automaatselt mängima hakata. Erandiks on YouTube kanal,
kus võib eeldada, et vaataja on tulnud videot vaatama. Lisakliki eemaldamine on sel puhul mõistlik.
( () )
45
Vaatajat huvitav videosisu
2012. aasta septembris toimus Best Marketingi digitaalturunduse nädala raames esmakordne välisesineja videoturunduse workshop
Eestis. Suurbritannia koolitaja Steffan Aquarone workshopi peamine sõnum oli, et internetis jääb toimima vaid vaatajat huvitav
videosisu. Koolituse kokkuvõtteid saad lugeda siit.
Suures plaanis tähendab see audiovisuaalse sisutootmisele lähenemist vaataja, mitte ettevõtte sõnumi seisukohast. Näiteks kui toodad
lipse, siis video stiilis “need on meie lipsud – osta meie lipse” töötab netikeskkonnas vähem, kui näiteks video, mis õpetab kuidas teha
lipsusõlme.
Bränditud sisuloome kasutamine on samuti efektiivne tehnika oma sõnumi ja imago levitamiseks. Red Bull on maailmas selle ala üks
esinumbreid – viimane Red Bull Stratos selle üks ilmekamaid näiteid.
Väikeettevõtete ja idufirmade puhul, kus ettevõte ja tema tooted/teenused on laiemale klientuurile tundmatud, tuleb videos
selgitada, mis probleemi toode või teenus lahendab, mitte ettevõtte tausta või toote kasutusõpetust. Kui probleemile lisada karakter
saab juba luua loo. Näiteks kui sinu startup võimaldab lihtsalt, soodsalt ja kiirelt leida lennupileteid, siis mõtle, kelle probleemi see
võiks lahendada – soovid sõita kallimale külla, aga ta asub teiselpool maakera, tahad perega minna puhkusele, aga reisibüroode asemel
soovid vaid lennupileteid jne. Loe ka 3 soovitust startupi video loomiseks.
Ühe lausega:
Internetis on mittehuvitav video võimalik
kiiremini sulgeda kui telekapuldil reklaami ajal
kanalit vahetada – ära tee asja, mis vaatajale
huvi ei paku.
Videoturunduse valem
Eduka videoturunduse valem on koosneb kolmest osast:
(Content in Context) * (VSEO + Call to Action) * (Sharing and Caring) = Successful Video Marketing
Sisu (content): video kõige olulisem osa ehk see, mis on sellest vaatajale kasu – uued teadmised, meelelahutus, kasulik info jne.
Kontekst (context): video õiges kohas - esilehel üldinfo, tootelehel tootevideo, kanalis esimesena väljatootud vaatajaid maksimaalselt huvitav video.
Video optimeerimine (VSEO): läbimõeldud optimeerimine – pealkiri, kirjeldus, märksõnad, linkimine jne.
Üleskutse (Call to Action): vaataja suunamine mõnele kindlale tegevusele – kampaanialehele, Facebooki fänniks, helistama, liituma, järgmist videot vaatama.
Jagamine (sharing): video jagamine erinevates videokeskkondades, sotsiaalvõrgustikes, blogides, kodulehtedel, reklaam ehk tasuline jagamine jne.
Kaasamine (caring): suhtlus vaatajatega – kommentaaridele vastamine, teemade tõstatamine, uus video vastavalt vaatajate soovidele.
Korrutusmärgid (*) valemis tähendavad, et kui üks osa kogu videoturundusest on 0, siis hoolimata kui head on teised osad, on lõpptulemus kehva. Näiteks
hea sisuga video, mis on ka hästi optimeeritud, ei saa kunagi palju vaatamisi, kui seda ei jagata. Samamoodi ei saa tähelepanu hästi optimeeritud videot, mis
ei paku vaatajale midagi või hea sisuga minuvideo.wmv, mida jagatakse, aga mida keegi ei leia.
Kuigi valem on lihtne, ei garaneeri see veel edu - edukaks videoturunduseks tuleb testida erinevaid stiile, tehnikaid ning sarnaselt teiste turundustegevustega
põhjalikult läbi mõelda kas ja kuidas sellesse investeeritud aeg ja raha tagasi toob.
Loomingulisus (valemist puuduv osa): ära karda teha videolahendusi teistmoodi – kui konkurendid on tõsised, võta asja lõbusalt, kui teistel on pikk
reaktsiooniaeg, tee sina otseülekannet, kui teistel on “rääkiv pea”, siis las sul olla “rääkivad jalad”.
Kohandu muutustega: kõik maailma veebilehed on kogu aeg tegemisel ja täiustamisel, sama kehtib ka videokeskkondade kohta – nii YouTube kui Vimeo on
peale käsiraamatu [2.0] väljaandmist muutnud oluliselt kujundust ning tehnilisi võimalusi. Hoia oma videokanalil pidevalt silm peal!
checklist
Planeeri videote tegemist ning varu selleks aega. Mõtle välja, mis on tegemise eesmärk ning milline on eesmärgi saavitamiseks sobiv stiil (hariv,
õpetlik või meelelahutuslik).
Tee selgeks videomaailma põhitõed (vajaminev tehnika, failide formaadid, videokeskkondade tehnilised võimalused, kadreerimine, editeerimine jne),
kui mitte isetegemiseks, siis vähemalt teadmiseks, mida allhankijatelt nõuda.
Tee video algus atraktiivseks. Ära alusta oma ettevõtte või brandi logo näitamisega, püüa koheselt püüda vaataja tähelepanu ning anna juba video
alguses teada, mis teemaga tegemist.
Kutsu video vaataja üles tegevusele – kanaliga liituma, kommenteerima, jagama, like-ma ja/või suuna ta kodu-, fänni- või kampaanialehele.
Avalda videosi kindla sagedusega (nädalapäev, kellaaeg). Soovitus ei kehti oma valdkonna aktuaalsete teemade puhul, millele kiirelt reageerides võid
saada rohkem tähelepanu kui oodata oskad.
Ajasta videod enne oma teemaga sobivat sündmust. Mõtle läbi, mis on sinu valdkonna huvitavamad sündmused ning planeeri oma videosi vahetult
enne neid.
Jälgi YouTube Analytics abil videote statistikat – kes on sinu video vaataja, kust on seda vaadatud, mis hetked videos on vaataja jaoks huvitavamad
jne. Sedasi saad planeerida oma järgnevaid samme.
Kokkuvõte
48
Hea lugega,
Loodan, et “Videoturunduse käsiraamat *2.1+” oli sulle loogiline, arusaadav ja kasulik. Kindlasti on sinu sõprade ja tuttavate seas huvilisi, kellele see tasuta
juhend kasulik on, seega - jaga Facebooki või e-maili teel allolevat linki:
http://videoturundus.ee/soovitan
Meeldis?
Käsiraamat pakkus huvi? Soovid teemaga kursis olla?
Hakka VideoTurundus.ee Facebooki fänniks:
49

Más contenido relacionado

Similar a Video turundus [2.1]

Sotsiaalmeedia treeningplaan
Sotsiaalmeedia treeningplaanSotsiaalmeedia treeningplaan
Sotsiaalmeedia treeningplaanKair Kasper
 
IO2 Module 3 Digital Marketing Campaigns - EST
IO2 Module 3 Digital Marketing Campaigns - EST IO2 Module 3 Digital Marketing Campaigns - EST
IO2 Module 3 Digital Marketing Campaigns - EST caniceconsulting
 
Digiturundus slideshare
Digiturundus slideshareDigiturundus slideshare
Digiturundus slideshareMargus Rosin
 
eTwinningu tutvustus
eTwinningu tutvustuseTwinningu tutvustus
eTwinningu tutvustusVarje Tipp
 
Internetiturunduse kanalite efektiivsuse edutegurid ja edukuse hindamise alus...
Internetiturunduse kanalite efektiivsuse edutegurid ja edukuse hindamise alus...Internetiturunduse kanalite efektiivsuse edutegurid ja edukuse hindamise alus...
Internetiturunduse kanalite efektiivsuse edutegurid ja edukuse hindamise alus...Mariliis Uibomäe
 
TÜ Pärnu kolledži ühesturundus internetis seminar
TÜ Pärnu kolledži ühesturundus internetis   seminarTÜ Pärnu kolledži ühesturundus internetis   seminar
TÜ Pärnu kolledži ühesturundus internetis seminarMarko Siller
 
MÄRKA, ENNETA, TEGUTSE (PESAMUNA 2016)
MÄRKA, ENNETA, TEGUTSE (PESAMUNA 2016)MÄRKA, ENNETA, TEGUTSE (PESAMUNA 2016)
MÄRKA, ENNETA, TEGUTSE (PESAMUNA 2016)Andry Žagars
 
Uuenduste Otsingul E-turunduskoolitus
Uuenduste Otsingul E-turunduskoolitusUuenduste Otsingul E-turunduskoolitus
Uuenduste Otsingul E-turunduskoolitusAivar Ruukel
 
Saaremaa koolituse slaidid 1
Saaremaa koolituse slaidid 1Saaremaa koolituse slaidid 1
Saaremaa koolituse slaidid 1Aivar Ruukel
 
IFI suvepraktika disainiseminar I
IFI suvepraktika disainiseminar IIFI suvepraktika disainiseminar I
IFI suvepraktika disainiseminar IHans Põldoja
 
Värska internetiturunduse seminari slaidid -1
Värska internetiturunduse seminari slaidid -1Värska internetiturunduse seminari slaidid -1
Värska internetiturunduse seminari slaidid -1Aivar Ruukel
 
CRAFTOPOLIS projekti tutvustus
CRAFTOPOLIS projekti tutvustusCRAFTOPOLIS projekti tutvustus
CRAFTOPOLIS projekti tutvustusindrekparli
 
Aiandus turundus-voltveti2
Aiandus turundus-voltveti2Aiandus turundus-voltveti2
Aiandus turundus-voltveti2Aivar Ruukel
 
Kuidas turundada kohta?
Kuidas turundada kohta?Kuidas turundada kohta?
Kuidas turundada kohta?Raimo Matvere
 
Värska internetiturunduse seminari slaidid
Värska internetiturunduse seminari slaididVärska internetiturunduse seminari slaidid
Värska internetiturunduse seminari slaididAivar Ruukel
 
90302internetiturundus1
90302internetiturundus190302internetiturundus1
90302internetiturundus1Aivar Ruukel
 
Elustiiliettevõtja rahvusvahelistumise võimalused
Elustiiliettevõtja rahvusvahelistumise võimalusedElustiiliettevõtja rahvusvahelistumise võimalused
Elustiiliettevõtja rahvusvahelistumise võimalusedLoovusait
 

Similar a Video turundus [2.1] (20)

Sotsiaalmeedia treeningplaan
Sotsiaalmeedia treeningplaanSotsiaalmeedia treeningplaan
Sotsiaalmeedia treeningplaan
 
IO2 Module 3 Digital Marketing Campaigns - EST
IO2 Module 3 Digital Marketing Campaigns - EST IO2 Module 3 Digital Marketing Campaigns - EST
IO2 Module 3 Digital Marketing Campaigns - EST
 
Digiturundus slideshare
Digiturundus slideshareDigiturundus slideshare
Digiturundus slideshare
 
eTwinningu tutvustus
eTwinningu tutvustuseTwinningu tutvustus
eTwinningu tutvustus
 
Internetiturunduse kanalite efektiivsuse edutegurid ja edukuse hindamise alus...
Internetiturunduse kanalite efektiivsuse edutegurid ja edukuse hindamise alus...Internetiturunduse kanalite efektiivsuse edutegurid ja edukuse hindamise alus...
Internetiturunduse kanalite efektiivsuse edutegurid ja edukuse hindamise alus...
 
Messi ABC
Messi ABCMessi ABC
Messi ABC
 
TÜ Pärnu kolledži ühesturundus internetis seminar
TÜ Pärnu kolledži ühesturundus internetis   seminarTÜ Pärnu kolledži ühesturundus internetis   seminar
TÜ Pärnu kolledži ühesturundus internetis seminar
 
MÄRKA, ENNETA, TEGUTSE (PESAMUNA 2016)
MÄRKA, ENNETA, TEGUTSE (PESAMUNA 2016)MÄRKA, ENNETA, TEGUTSE (PESAMUNA 2016)
MÄRKA, ENNETA, TEGUTSE (PESAMUNA 2016)
 
Uuenduste Otsingul E-turunduskoolitus
Uuenduste Otsingul E-turunduskoolitusUuenduste Otsingul E-turunduskoolitus
Uuenduste Otsingul E-turunduskoolitus
 
Saaremaa koolituse slaidid 1
Saaremaa koolituse slaidid 1Saaremaa koolituse slaidid 1
Saaremaa koolituse slaidid 1
 
IFI suvepraktika disainiseminar I
IFI suvepraktika disainiseminar IIFI suvepraktika disainiseminar I
IFI suvepraktika disainiseminar I
 
Osalusveeb Teeme ära
Osalusveeb Teeme äraOsalusveeb Teeme ära
Osalusveeb Teeme ära
 
Värska internetiturunduse seminari slaidid -1
Värska internetiturunduse seminari slaidid -1Värska internetiturunduse seminari slaidid -1
Värska internetiturunduse seminari slaidid -1
 
IIpäev
IIpäevIIpäev
IIpäev
 
CRAFTOPOLIS projekti tutvustus
CRAFTOPOLIS projekti tutvustusCRAFTOPOLIS projekti tutvustus
CRAFTOPOLIS projekti tutvustus
 
Aiandus turundus-voltveti2
Aiandus turundus-voltveti2Aiandus turundus-voltveti2
Aiandus turundus-voltveti2
 
Kuidas turundada kohta?
Kuidas turundada kohta?Kuidas turundada kohta?
Kuidas turundada kohta?
 
Värska internetiturunduse seminari slaidid
Värska internetiturunduse seminari slaididVärska internetiturunduse seminari slaidid
Värska internetiturunduse seminari slaidid
 
90302internetiturundus1
90302internetiturundus190302internetiturundus1
90302internetiturundus1
 
Elustiiliettevõtja rahvusvahelistumise võimalused
Elustiiliettevõtja rahvusvahelistumise võimalusedElustiiliettevõtja rahvusvahelistumise võimalused
Elustiiliettevõtja rahvusvahelistumise võimalused
 

Video turundus [2.1]

  • 2. Eessõna Videoturunduse käsiraamatu kolmas trükk [2.1] on uuendatud versioon viimasest, 2012. aasta märtsis ilmunud raamatust [2.0]. Olen seekord vaadelnud teemat veidi laiemalt rist- ja transmeedia kontekstis ehk kuidas oma loo rääkimisel kasutada erinevaid ekraane ja platvorme, kuid aeg nõuab ka täiendusi videote optimeerimise ja jagamise tehniliste soovituste osas. Lood on turunduses tähtsad, need on meeldejäävad ja inspireerivad rohkem tegutsema kui tavalised turundussõnumid. Häid lugusi räägitakse edasi ning need on väärtuslikumad kui Facebooki kampaania iPadid. Parimad lugude loojad, olgu selleks filmitootjad, kirjanikud või turundajad, mõtlevad ka kus ja kuidas sihtgrupp lugu tarbib ehk sellest elamuse saab. Näiteks kirjanik kujutab ette lugejat rannas või õhtuti peale tööd, filmitootja vaatajat teost kino tagareas või kodus õhtusöögi kõrval jälgimas. Kas ta osaleb selles aktiivselt ja sotsiaalselt või passiivselt ja individuaalselt. Erinevate ekraanide ajastul on suur vahe, millist sisu iga ekraan vaatajale näitab. Teleekraani jälgija eeldab teistsugust lähenemist kui mobiilivaataja, mistõttu sisu ühelt ekraanilt teisele kopeerimise asemel võiksid need üksteist täiendada. Ekraanid on ka üha rohkem ühendatud, Google Chromecast on sellest viimane näide. Turundus tähendab üha rohkem mitte ainult pildi näitamist, vaid ka sihtgrupi kaasamist ja suhtlemist. Näiteks “Kuldmuna 2013” konkursil oleks välireklaami kuldmuna kindlalt võitnud Smart kaardi “Rääkiv bussipeatus” (kui see vaid oleks õiges kategoorias kandideerinud) – ehk ka kõige tavalisem välireklaam on teel inimestega suhtelemise poole. Kuulaja, vaataja või osaleja kaasamisel tuleb mõelda ka kogemusele, mida ta sellest saab. Viimaks on videoturundus tiheldalt seotud ka üritus- ehk sündmusturundusega, seda nii sündmuse kajastamise mõttes, kui sellesse integreeritud, vaatajat kaasava (sotsiaalmeedia)osana.
  • 3. Käsiraamatu ülesehitus Rist- ja transmeedia Mis on uut? 5 Turunduskanalite ajalugu 6 Rist- ja transmeedia 7 Transmeedia produktsioon 8 Platvormide vaheline liikumine 9 Näide Eestist 10 Kuidas kaasata publikut 11 Ikoonid ja definitsioonid 12 Video tootmine Video tootmine 14 Eesmärgid ja planeerimine 15 Video stiilid 16 Faili formaat ja kvaliteet 17 Esimesed 15 sekundit 18 Tehnika 19 YouTube Videokeskkonnad 24 YouTube on sotsiaalmeedia 25 YouTube OneChannel 26 YouTube kanali URL 27 YouTube optimeerimine 28 YouTube metadata 29 Video väikepilt 30-31 Video aadress 32 Subtiitrid 33 Märkused 34 Calls to Action 35 Regulaarsus ja ajastamine 36 YouTube Analytics 37 Reklaami oma kanalit 38 Eessõna 2 Sisukord 3 Kadreering 20 Editeerimine 21 Tasuta õppeprogrammid 22 Lisad Video SEO 40 Facebook video 41 Video e-mail 42 Veebilehe 3 küsimust 44 Tähelepanu püüdmine 45 Vaatajat huvitav videosisu 46 Videoturunduse valem 47 Kokkuvõte 48 Meeldis? 49
  • 4. Osa I Rist- ja transmeedia 4
  • 5. Mis on uut? 2011 sügisel avaldatud videoturundaja käsiraamat oli eestikeelne online video tehnikaid tutvustav 35-lk brozüür, mis oli inspireeritud YouTube Playbooki esimesest versioonist ning oli lisandväärtuseks veebilehe uuele kujunduslahendusele. 2012 kevadel uuendatud ca poole mahukam teos, oli oluliselt konkreetsemate soovitustega ja tehniliste nippidega, mis juba aasta hiljem lootusetult vanaks jäänud, kuna maailma suurim videokeskkond YouTube oli vahepeal 2 korda kujundust muutnud ning kolmas, 2013. aasta juunikuust kehtiv OneChanneli kujunduslahendus beta-versioonis välja pakutud. Käesolevas, raamatu III osas ehk versioonis [2.1] ei vaatle me enam niivõrd tehnilisi nippe, kuidas oma kanalit videokeskkondadesse luua ja brändida, vaid sisu ja lugu ning nende arendamist erinevatel platvormidel. Siiski olen jätnud alles peatükid video produktsiooni algtasemest, optimeerimise tehnikatest ja sotsiaalmeedia kanalitest. Raamat on mõeldud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, turundus- ja reklaamiagentuuridele ning video- ja filmivaldkonna tegelastele: • inspiratsiooniks audiovisuaalse sisuga reklaami- ja turunduskampaaniates, • online videoturundustehnikate kasutamiseks ja klientidele korrektse teenuse pakkumiseks, • mõttearenduseks erinevate platvormide kasutamisel ning kampaanialahenduste ühendamisel. Mitmed siin väljatoodud näited ja mõtted on pärit Balti Filmi- ja Meediakooli ristmeedia magistratuuriprogrammist, eriti kursuse kesksest ainest – transmeedia loojutustus. Keda teema rohkem huvitab võib mõelda enesetäiendusele Baltikumi ja Põhjamaade ainsas selleteemalises õppeprogrammis, mida viiakse läbi Tallinna kõige uuemas õppehoones.
  • 6. Turunduskanalite ajalugu Viimase kümnekonna aastaga on tekkinud rohkem turundus- kanaleid, kui kogu varasema aja jooksul kokku. Tähtis ei ole aga kõikides kanalites nähtaval olla, vaid aru saada, millised kuidas töötavad ning erinevate kanalite kasutamisest kokkuvõttes rohkem kasu saada. Näiteks telereklaami loomisel mõeldakse üha rohkem kuidas sarnast (mitte sama!) sisu online videokeskkondades kasutada. A’la making-of videod jms. Hoolimata platvormist on video kõige atraktiivsem viis oma sõnumit edastada või lugu rääkida, seetõttu on hea teada nii tehnikaid kui viise ja võimalusi seda levitada.
  • 7. Rist- ja transmeedia Ristmeedia tähendab lühidalt meediasisu avaldamist, jagamist, levitamist erinevatel platvormidel. Sellega on tegeletud aastakümneid, kuid teaduslik lähenemine ning õppeprogrammid on valdkonnas veel küllaltki toored. BFMis hakati inglisekeelset crossmedia õppeprogrammi pakkuma alles 2011. aastal ning 2013. aasta juunis lõpetasid esimesed 6 tudengit selle magistriprogrammi. Kui ristmeedia on suhteliselt selgesti defineeritav, siis transmeedia täpses definitsioonis ei ole tänaseni ühtsele sõnastuseni jõutud. Lihtsama käsitlusega võiks väita, et ristmeedia on loo rääkimine, transmeedia loo arendamine erinevatel platvormidel. Wikipedia lehel käsitletakse 4 tüüpi ristmeedia lahendusi: 1. Ristmeedia 1.0 – sama sisu erinevatel platvormidel. Näiteks ETV telepilt on nähtaval ka otse.err.ee veebiehel. 2. Ristmeedia 2.0 – platvormidel on põhisisu täiendused. Filmi veebilehel on karakterite kohta taustinfot või making-of klipid. 3. Ristmeedia 3.0 – üks platvorm viib edasi teisele. Teleklipp saab läbi üleskutsega vaadata lõpplahendust veebist, raamatu viimane leht kutsub osa saama mängust jne. 4. Ristmeedia 4.0 – transmeedia ehk erinevate platvormide kasutamine selliselt, et need kokku annavad kasutajale võimaluse selles osaleda, kaasa rääkida ning teatud juhtudel isegi muuta ehk erinevatelt platvormidelt kokku saadav kogemus on suurem kui nende eraldi tarbimine. Näited: • Harry Potter – raamat räägib täpselt sama, mis film = ristmeedia lahendus • The Matrix – videomäng rääkis, mis juhtus peale filmitriloogia lõppu = transmeedia lahendus
  • 8. Transmeedia produktsioon Üks lihtsamaid praktilisi lugemisi transmeedia produktsioonist on Robert Pratteni raamat “Getting Ready in Transmedia Storytelling – a Practical Guide for Beginners”, mille saad alla laadida ka siit. Soovitan igal rist- ja transmeediahuvilisel see vähemalt kiirelt läbi sirvida. Mõned raamatus väljatoodud mõtted ja näited leiad ka nendelt lehekülgedelt. Transmeedia projektide planeerimiseks on on Gary P. Hayes kokku pannud kergesti loetava 20-leheküljelise juhendi “How to Write a Transmeedia Production Bible”. See aitab struktrueeritult kirja panna projekti olemuse, osalejat, platvormid, kasutaja teekonna, elluviimise ajakava, ärilised eesmärgid jpm. Oma loo rääkimine on üha rohkem jagatud kogemus. Sama lugu ka turundussõnumite levitamisel - iga turundaja soovib, et tema kampaaniates oleks aktiivne osalus ning osalejad jagaksid saadud kogemust ka teistega. Seetõttu on tähtis juba kampaania algfaasis mõelda, millised on sõnumi edastamise kanalid ja kuidas on võimalik osalejatel seda jagada või edasi rääkida. Projekti üks olulisemaid osasi on kasutaja teekond ehk konkreetselt läbimõeldud ja ajaliselt planeeritud platvormide vahelise liikumise tee, ehk kuhu suunduvad edasi need, kes tegid kliki internetibännerilt või nägid telereklaami ning mis saab edasi nendest, kes põhitoodet või –teenust on juba tarbinud. Lihtsama lillepoe näite puhul võib teha joonise “Reklaam -> Pood” või panna plaan veidi planeeritumalt paika. Iga nool tähendab platvormide vahelist liikumist, mis ilma piisava kasutaja motivatsioonita, ei toimu. Motivaatoriks ei ole alati allahindlus, näiteks pannes kliendid endast muul viisil rääkima (pulmakimbu fotokonkursi vms), võib tulemus kokkuvõttes olla palju parem.
  • 9. Platvormide vaheline liikumine Internetiturunduses on üheks suuremaks väljakutseks saada klient ühelt platvormilt teisele, mis tõenäoliselt ei ole veel ostu sooritamise kohaks vaid järgmine samm selles teekonnas. Motivaator peab olema piisav, et peale ühel platvormil sisu tarbimist sooviks huviline teisel seda edasi uurida. Motivaatori tutvustamiseks on vaja piisavalt selget call to actionit ehk põhjust, miks huviline peaks vaevanõudva hiirekliki või muu liigutuse tegema. Kui traditsiooniline telereklaam saab läbi ning selle lõpus on veebilehe aadress, siis ainult väga üksikud ja igavad inimesed viitsivad selle oma browserisse toksida. Samas, kui klipp lõpeb põneva koha pealt või vaatajaid motiveeritakse muud moodi veebilehele edasi minema, siis URLi telereklaami lisamine võib end ära tasuda. Online videote puhul unustatakse väga tihti call to action ära – lõpus puudub link järgmisele videole, URL kodu- või kampaanialehele jne. Igal videol peab olema eesmärk, call to action on üks võimalus seda välja öelda. Üks viis, mida turunduses kõige rohkem ühelt platvormilt teisele liikumiseks valesti ära kasutatakse on QR kood. Kui sul selle teksti lugemisest on igav hakanud, siis kliki vahepeal kõrval olevale Scott Stratteni videole, milles ta toob humoorikalt mitmeid häid näiteid kus ja kuidas QR koodi ei tohiks kasutada. Üks turunduse õppejõud väitis kunagi, et paljud ettevõtted kasutavad QR koodi välireklaamides selleks, et paista popi ja noortepärasemana, kuid küsige tuttavatelt noortelt, mitu koodi ning mis põhjusel nad skänninud on? Kasutajate ühelt platvormilt teisele suunamine on samas väga oluline, kuid kas mäletate, millal viimati nägite mõnda lahedat reklaami või muud (turundus)sõnumit, kus oli selge üleskutse teisele platvormile edasi minna ... ja te seda ka ise tegite?
  • 10. Näide Eestist Transmeedia tähendab lühidalt sõnumi edastamisel või loo rääkimisel erinevate platvormide kasutamist, võimaldades kasutajatel kogemuse saada igast osast eraldi, kuid mitmetest kanalitest kogemuse saamine on suurem kui nende eraldi tarbimine. Eestis on hetkel veel vähe algusest peale algusest lõpuni läbimõeldud transmeedia projekte, kuid on mitmeid, mis oma olemuselt (tagantjärele) kvalifitseeruvad, üks tuntumaid ehk Tätte ja Matvere “Imeline Ilmareis”, kus: 1. Kasutati erinevaid platvorme sünmduse kajastamiseks: • Veeb • Facebook • YouTube • Telesaade (erinevate võistlustega) • Raamat (“Meri ja Kuked”, ilmus pärast reisi) 2. Platvormidel räägitud sisu oli erinev, platvormile omane. 3. Inimestel oli reaalne võimalus projektis kaasa lüüa. PS: Kindlasti peale 2-aastast merereisi ei viitsi keegi väga veebilehele või Facebookile mõelda, kuid raamatuturundusele oleks kindlasti palju juurde andnud, kui 22 000 fännklubiga FB lehel oleks seda mainitud või blogis kirjutatud. Ka Ilmareisi kena veebiblogi on tänaseks maas ning domeengi uutele huvilistele vabalt saadaval.
  • 11. Kuidas kaasata publikut? Publiku kaasamiseks on esmalt vajalik aru saada, et see koosneb 3 osast: 1. Avastamine – reklaamid ja suunised, mis viivad toote või teenuseni, 2. Kogemus – tootest või teenusest saadud kogemus või elamus, 3. Edasine uurimine – kogemuse jagamine, osalemine, kaastöö jne. Tihti jääb ettevõtetel panustamata kaasamise kolmandasse faasi, seda nii miljoni eurose eelarvega kinofilmide kui ka lihtsama lillepoe omanikul, kes ei mõtle kas ja kuidas tema kenadest tulpidest kliendid ise edasi räägiks ja teistele soovitaks. Kogu projekt võib samas olla järgneva ettevõtmise avastamise osa, näiteks Valimiskooli klippidel oli nende avastamise, kogemuse ja jagamise osa, kuid tervikuna olid nad Ühtse Eesti Suurkogu reklaamid. Mitmetel (Eesti) filmide puhul on tehtud palju tööd, et inimesed seda vaatama saada, kuid see, kuidas peale elamuse saamist osalejad panna sellest rääkima ja kaasa lööma, on suhteliselt vähe läbi mõeldud. VALIMISKOOL ÜE SUURKOGU AVASTAMINE
  • 12. Käsiraamatus olevad soovitused on erineva tähtsuse ja ajakuluga. Teemade ajamahukust ja mõtekust on kirjeldatud allolevate ikoonide abil. “Mõistlik mõte või soovitus” Tihti testimata ja teoreetiline. Vähe aeganõudvaid, kuid olulisi tegevusi on soovitatav koheselt rakendada - seega on käsiraamatut lugedes hea oma YouTube ja/või Vimeo konto paralleelselt avatuna hoida. Hinnangud ajakulule ja olulisusele on autori subjektiivne arvamus. Ikoonid ja definitsioonid 12
  • 14. Video tootmine Video tootmise peatükk on lühike, sest selle raamatu eesmärk ei ole õpetada filmimise ja monteerimise tehnikaid. Eesmärk on anda lühiülevaade internetis kasutavate videote põhitõdedest, et teaksid kuidas lihtsamaid klippe ise toota või millist lõpptoodet küsida agentuuride ja produktsioonifirmade käest. Lühidalt on video tootmine sama lihte ja keeruline kui liiklusvahendi ehitamine – juppidest suudab pea igaüks aiakäru kokku panna, kuid lõpuni timmitud ralliautot ei pruugi ka ekspertide meeskond lõpuni tööle saada. Kui eesmärgiks on kärutäis sibulaid aianurka viia, siis erilist põhjust ja eelarvet ekskavaatori tellimiseks ei ole. Seetõttu võiksid esmalt välja kirjutada: • Mida soovid video abil saavutada? • Kellele on video mõeldud? • Mis on sinu peamine sõnum? • Mis probleemi sinu toode või teenus lahendab? • Miks on neil seda vaja? • Mis kanaleid plaanid kasutada? • Mida see muudab tarbijate käitumises, mõtlemises? • Kuidas mõõdad tulemust? • Milline on eelarve vahemik, mida oled nõus kulutama? Mida täpsemini vastused välja kirjutada, seda parem ülevaade tekib endal ning sellel, kes video esialgset kondikava kokku hakkab panema. Tasub arvestada, et video tootmise protsess võib olla aeganõudvam kui esialgu planeeritud ning lisasoovid ja täiendused (a’la teeme lõputiitrid hoopis animatsioonilahendusena) on tihti kallid.
  • 15. Eesmärgid ja planeerimine Videoturunduse kõige tähtsam ja aeganõudvam osa on eesmärkide seadmine ja planeerimine. Enne filmima asumist on vaja teada vastuseid mitmetele küsimustele: mis eesmärki peaks video täitma (tuntuse tõstmine, kodu- või fännilehele suunamine, toote tutvustamine jne), mis kategoorias ja stiilis (hariv, informatiivne, meelelahutuslik), kas üks video või seeria jne. Soovituslikult kulub videoturunduse eesmärkide seadmisele ja planeerimisele 50% ajast, nii filmimisele kui editeerimisele 20% ning 10% optimeerimistehnikatele, levitamisele, turundamisele. Planeerimine tähendab video idee ja süzee läbimõtlemist kohtade, persoonide, rekvisiitide ja võimalikult detailse käsikirja ehk scriptini. Peamised vead: 1) planeerimine on tihti puudulik, mis tähendab, et filmimisele kuluv aeg venib pikemaks. 2) iga minut üleliigset “musta materjali” ehk pikemaks kulunud filmivõtteid lisab 3-5 minutit editeerimisajale. 3) valmis videote puhul unustatakse ära selle optimeerimine ja turundamine (nt. telereklaamid). 4) puudub analüüs kas ja kuidas videoturundusse pandud raha end ära tasub ehk milline on video ROI (return of investment). Ühe lausega: Alusta eesmärkide seadmisest: teadmata ja planeerimata mida täpselt online video abil saavutada soovitakse vähendab tõenäosust sellega edukalt tegeleda.
  • 16. Kõik YouTube videod võib jagada 3 stiili vahel: 1) Informatiivne Toote-, teenuse- või ettevõtte tutvustus, tagasiside. Esmane valik (väike-)ettevõtetele. Video stiilid 16 2) Õpetlik (how-to) Kuidas toodet või teenust kasutada, stiilis “Kuidas teha lipsusõlme?”. Efektiivne stiil, sest vaataja on kvaliteetne ehk teemast huvitatud. 3) Meelelahutuslik Enamik YouTube videotest on loodud meelelahtuslikul eesmärgil. Videoturunduses kõige vähemsoovitatavam formaat, kuigi huumorit on soovitatav pea igasse videosse lisada.
  • 17. FULL HD 1080p (või vähemalt HD 720p) Tavalised käsikaamerad, isegi fotoaparaadid ja mobiiltelefonid võimaldavad teha juba Full HD ehk kõrgema kvaliteediga videot kui Eesti telekanalid pakuvad. Nii YouTube kui Vimeo võimaldavad Full HD (1080p) / HD (720p) videot üles laadida. Kuigi standardformaadis näidatakse vaatajale täna veel 360p videot, siis juba mõne aasta pärast on tõus HD peale loomulik. NB: vaata üle ka video kasseti/kõvaketta/mälukaardi ja kaamera aku võimalused. Kõrguse ja laiuse suhe 16:9 YouTube oli algusaastatel 4:3 ekraani suhtega, sellest tulenevalt on kõik vanemad videod YouTube uues videoaknas “ääristatud” mustalt. Laiekraan ehk kõrguse laiuse suhe 16:9 on saanud standardiks, mida saab lihtsalt enne video salvestama asumist kaameras seadistada – tuleb vaid leida menüüs koht, kuhu on märgitud 4:3 või 16:9. Faili formaat: Hoolimata sellest, et YouTube konventeerib kõik üleslaetud videod .flv failideks, tasub üles laadida maksimaalse kvaliteediga formaat. Faili formaat ja kvaliteet Ühe lausega: Käsikaamerad teevad laiekraan HD pilti, videokeskkonnad võimaldavad HD video üleslaadimist, miks mitte seda võimalust kasutada? Ajakulu 17
  • 18. Video esimesed 15 sekundit on kõige olulisemad, sest sellega peaks püüdma vaataja tähelepanu. Kui vaatajat video algus ei huvita, siis ta tõenäoliselt selle lõppu ei vaata. Seetõttu ei ole mõistlik video alguses näidata rõhutatult ja pikalt oma brändingut (sarnaselt telereklaamidega). Logo ja muu brändingut on mõistlik näidata peale vaataja huvi tekitamist, vähemhäirival kujul video nurgas või lõpus. Video esimese 15 sekundi jooksul peaks vaataja lisaks atraktiivsusele ka teada saama millest video räägib. Tihti saab selle juba pealkirjas ära öelda. Kui plaanid toota videoseeriaid, siis võta õppust näiteks Simpsonitest, kus iga osa algab sarnaselt, ehk vaataja tunneb kaugelt ära millega tegemist, kuid sissejuhatus saab alati erineva lõpplahenduse (soovitavalt mahuta algus siiski 5-15 sekundi sisse). Esimesed 15 sekundit Atraktiivne algus Branding (valikuline) Vaataja tähelepanu kinnistamine + Call to Action Ühe lausega: Vaataja otsustab esimese 15 sekundi jooksul, kas ta vaatab videot ka järgmised 15 sekundit – alusta atraktiivselt! Ajakulu 18
  • 19. Esimene küsimus videotehnika omandamisel on selle ROI (Return of Investment) ehk kas ja kuidas toob tehnika ostmisesse või rentimisse investeeritud raha tagasi. Kasu võib olla nii otsene, tootes näiteks 50-klipise videoseeria, mida tellides oleks tulnud kordades rohkem maksta, või kaudne – video filmimise ja editeerimise õppimisest kasu saades. Kallisse tehnikasse investeerides ning seda oskamatult kasutades on isetegemisest pigem kahju. Lihtsa video tootmiseks on vaja: - kaamerat, - statiivi ehk alust, millele kaamera kinnitada. - piisavalt valgust või lisavalgustust - piisavalt vaikust või lisamikrofoni heli paremaks püüdmiseks Enne kalli tehnika soetamist on algajatel soovtatav testida videoklippide salvestamist mobiilidega või odavama kaameratehnikaga ning klippide hilisemat editeerimist mõnes tasuta programmis (iMovie, Movie Maker etc). Tehnika Ühe lausega: Tõsise ja pikemaajalisema videohuvi puhul tasub mõelda tehnika ostmisele või rentimisele, ühekordse või professionaalse videolahenduse puhul on mõistlik teenus sisse osta. 19
  • 20. Nii foto- kui videotöötsuses tuleb jälgida “kolmandike reeglit” ehk seadistada kaadri olulisemad detailid on vaataja huvinurkadesse. Kolmandike reegel (kadreerimine) Ühe lausega: Seadista videoklipi oluliseimad detailid kohtadesse, kus vaataja neid paremini leiab. Ajakulu 20
  • 21. Kõik profesionaalsed videod (k.a. Hollywoodi filmid) monteeritakse kokku sarnasel viisil: 1) esmalt valitakse “mustast” ehk kogu filmitud materjalist välja sobiv osa, 2) seejärel seadistatkse klipid õigesse järjekorda ning lisatakse üleminekud, 3) lisatakse heli ja taustamuusika, 4) viimaks tekstid ja tiitrid ning animatsioonid. Profesionaalne videomontaaz on küllaltki ajamahukas ja kulukas töö, kuna nõuab nii head editeerijat, kui ka korralikku (loe: kallist) riist- ja tarkvara. Lihtsama videoklipiga, alates mobiiliga filmitud klipist, mida ilma editeerimiseta otse YouTube üles laadida, kuni tasuta või soodamate videotöötlusprogrammide kasutamisega, saab igaüks peale väikest proovimist hakkama. Tasuta programmid: iMovie, Movie Maker Keskmine hinnatase (kuni 100 USD): Adobe Premiere Elements Profitase (alates 300 USD): Final Cut Pro, Adobe Premiere PRO Editeerimine Ühe lausega: Videomontaaz on lihtne ... ja keeruline - arusaamiseks on soovitatav seda lihtsate ja tasuta programmidega ise proovida. Ajakulu 21
  • 22. 2010. aasta lõpus lanseeris Vimeo tasuta videote tootmise õppekeskkonna Vimeo Video School, milles nii Vimeo oma tegelased kui keskkonna kasutajad õpetavad videomaailma algajaid alates videotehnika valikust kuni Hollywoodi eriefektide tegemiseni. Algajad võivad alustada Video 101 peatükist (kaamera valik, filmimise ja editeerimise põhitõed), videomaailmas tegijamad leiavad teema kategooriate alt. Kuidas teha õudusfilmi või pulmavideot, filmida suvepuhkust või jõulupidu, salvestada heli või teha aegvõtteid, seadistada valgust või kasutada statiivi... On veel küsimusi? Veidi parema huumoriga on Ryan Connolly ja FilmRioti seltskond, kes läbi näidete õpetavad iga nädal mõne triki, olgu selleks kuidas end mängufilmi ise lisada või mõnda vahendit soodsalt toota. Internet on erinevaid õppeprogramme täis, veidi googeldamist ja leiad ise sobiva tasuta või tasulise kursuse. Tasuta õppeprogrammid Ühe lausega: Tasuta videote õppekeskkonnad on videohuvilistele esimeseks kohaks, millest infot ammutada. Ajakulu 22
  • 24. Video üleslaadimise/jagamise tähtsuse järjekord: 1) YouTube <tühi maa> 2) Vimeo <tükk tühja maad> 3) Facebook video 4) TubeMoguli abil või käsitsi teistesse portaalidesse. <veel jupp tükk tühja maad> 5) oma playeriga või üleslaetud faili kujul oma veebilehele. YouTube on nr. 1 videokeskkond - alusta sellest. Videokeskkonnad Ühe lausega: YouTube on nr. 1 videokeskkond maailmas – kui toodad videosisu, siis on tähtis selles kohal olla. Ajakulu 24
  • 25. YouTube on sotsiaalmeedia kanal 2013. märtsis kirjutas Kaupo Kalda OKIA blogis, et sotsiaalmeedia ei ole odav, sest sisu ja kommuuni loomine on aeganõudev ja kulukas. Paljud Eesti ettevõtted, kes tegelevad sotsiaalmeedias ning omavad rohkem kui Facebooki fännilehte ei kasuta YouTube ühe kanalina, kuigi kontod on nii Twitteris, Instagrammis, Pintrestis kui mujal. Juhul kui ettevõte videosisu ei loo, on see mõistetav, kuid olukorras, kus kallid telereklaamid ja nende making off klipid saavad kuulsust agentuuride YouTube portfoolios, on sellest raske aru saada. Eesti populaarsemaid YouTube kanaleid ja kasutajaid leiab SocialBakersi lehelt, kuhu 12. kohale on 311 fänniga jõudnud ka Vabariigi President. Metrix.Station näitab Eesti Facebooki fännilehtede arvestuses on 12. kohal oleval Tele2-l üle 57 000 fänni. Google Trends näitab selgelt, et Eestis on vaid 2 suuremat sotsiaalmeedia keskkonda – Facebook ja YouTube. Viimane on vähemalt fännide arvu järgi sotsiaalmeedia kanalina selgelt alahinntud, mis on kindlasti seotud vähese videosisu olemasoluga, kuid eriti arusaamisega, et YouTube on sotsiaalmeedia keskkond, milles oma kommuuni ja jälgijaskonna loomine on samatähtis kui Facebooki fännilehel. Hiljuti tuli YouTube välja uue subscribe buttoniga ehk võimalusega kodulehe külastaja ühe klikiga YouTube kanali tellijaks saada. Aktiivsematel sisuloojatel soovitan seda kindlasti kasutada.
  • 26. YouTube OneChannel 2013. aasta juunist kõikidel YouTube kontodel kehtima hakanud kujunduslahendus on mõeldud ühtsena kõikidel ekraanidel ning sellest ka lahenduse nimi – YouTube OneChannel. Selleks, et konto näeks lisaks arvutiekraanile sarnane välja ka mobiilides, tabides, külmkappidel ja muudel ekraanidel, loodi üks kõigil ekraanidel nähtav kujundus. Kujunduse täpsed mõõtmed leiab Channel Art Guidelinest, kuid suures plaanis on tegemist ühe 2560*1440 pildiga, mille loomisel tuleb kujundajal arvestada kus on selle tähtsam osa, ehk millisena see jääb erinevatel ekraanidel nähtavale. OneChannel’is jääb endiselt vajalikuks ruudukujulise avatari olemasolu, mis tuleb eraldi üles laadida ning mille mõõtmed võiksid olla vähemalt 800*800. Lisaks peab jälgima, et pilt oleks ühtemoodi arusaadav nii suurel kui väiksel kujul. YouTube OneChanneli kujunduse võimaluste tutvustamiseks on Google/YouTube loonud eraldi tasuta kursuse “Maximize Your Channel”, mille läbimise eest tagantjärgi enam tunnistusi ei jagata, kuid on endiselt huvilistele soovituslikud. Sealt saad teada: 1. mida peaks silmas pidama kanali traileri valikul ning miks see on oluline, 2. kuidas peaksid üleslaetud videosi ning kanalit organiseerima, 3. millised on presenteerimisvõimalused kanali esilehel ning mis infot saad veel jagada, 4. kuidas võtta brändingu võimalustest maksimum jne. Kuigi YouTube eelnev kujunduslahendus, mis andis oluliselt parema brändinguvõimaluse arvutiekraanidel, on paljude meelest parem, ei ole võimalik võidelda tuuleveskite, Facebooki Timeline või YouTube OneChanneli uute kujunduste vastu. Tähtis on aru saada selle võimalustest ning mitte üllatuda, kui veel sel aastal veelgi uuem kujundusversioon tekib.
  • 27. YouTube kanal on sinu koduleht YouTubes. Kanali URL ehk aadress. Facebookis saab iga fännilehe looja ühe korra seadistada fännilehe aadress stiilis Facebook.com/MinuEttevote. YouTubes saab igaüks konto loomiselt võtta aadressi: YouTube.com/MinuEttevote. Hea, mõistlik ja igati loogiline on kui ettevõtte, organisatsiooni või brandi koduleht ning sotsiaalmeediakanalid kannavad sarnaseid aadresse, näiteks: ajujaht.ee, facebook.com/ajujaht, twitter.com/ajujaht, youtube.com/ajujaht Kui konto nimi on võetud, siis on mõistlik võtta sarnase nimetusega konto, lisades lõppu näiteks EE või Eesti vms. Näiteks youtube.com/Tele2 on võetud juba 2006. aastal, mistõttu Eesti Tele2 YouTube konto on: youtube.com/Tele2Eesti Kui teiste sotsiaalmeediakanalitega on üldjuhul URLid ok, siis kõige rohkem eksimusi tehakse YouTube konto nime valikul. Näiteks 27 700+ fänniga Starmanil on kontod sotsiaalmeedias: facebook.com/starman.ee, twitter.com/starman_as, kuid youtube.com/thartikainen (?) Siiski on suurimaks puuduseks YouTube konto mitteomamine, seda eriti juhul kui ettevõte video (telereklaami) tegemisse panustab. Näiteid, kus ettevõttel on Facebookis fännileht facebook.com/MinuEttevõte, twitteris sama twitter.com/MinuEttevõte, kuid YouTubes on tema videod vaid youtube.com/MinuTurundusagentuur või youtube.com/TurundusagentuuriProduktsioonifirma üles laetud, võib igaüks ise otsida... Youtube annab automaatselt konto: http://www.youtube.com/user/sinukonto , samahästi toimib ka 9 tähemärki lühem: http://youtube.com/sinukonto YouTube kanali URL Ühe lausega: Tellides pulmafotograafilt pildid, saavad need sinu omaks, fotograaf saab neid kasutada oma portfoolios vaid sinu nõusolekul – miks videomaailmas peaks asjad teisiti olema? Ajakulu 27
  • 28. YouTube optimeerimine Kui sul on video olemas ja sa soovid, et see saaks tähelepanu, siis 99% tõenäosusega peaksid sa selle laadima YouTube. Selles peatükis vaatame, milline võiks välja näha kanal, kuhu video laadida ning milliseid optimeerimistehnikaid peaksid kasutama, et video oleks leitav ja jagatav. 2013. aasta maikuus, oma 8 sünnipäeval teatas YouTube, et igas minutis laetakse keskkonda üles 100 tundi videomaterjali. Selleks, et enda loodud minut või paar sajast tunnist vaatajate tähelepanu püüaks, on vaja lisaks heale sisuloomele tegeleda ka selle optimeerimisega ning turundamisega. YouTube soovib ise, et kasutajate loodud videod oleksid sisukamad ja kvaliteetsemad, sihtgrupile adresseeritud, korrektsete pealkirjade ja kirjeldustega ning teemakohastes kanalites, mistõttu juba 2011. aastast õpetatakse kasutajaid YouTube Playbooki, tasuta kursuste ja blogi postituste läbi. Videoturundushuvilistel soovitan vaadata: • YouTube Creator Playbook • YouTube Creator Blog • YouTube Creator Academy • YouTube Advertiser Playbook Lisaks on Tokyosse, Londonisse ja LA-sse tehtud YouTube Space videostuudiod, mida YouTube aktiivsematel kasutajatel on võimalik videote toormiseks ning teistega suhtlemiseks kasutada.
  • 29. YouTube metadata Kasuta YouTube võimalusi, et otsingumootorile selgeks teha, millest sinu video räägib ehk lisa videole: pealkiri, kirjeldus ja märksõnad Pealkiri (Title): - Märksõnad eespool, bränding lõpus. - Pealkirja loetavus ja atraktiivsus on olulised. Kirjeldus (Description): - Alusta või mahuta esimesele 3 reale (65 tähemärgi sisse) ära YouTube väline link (“http://” ette, siis on see klikitav). - Tekita video kirjelduse esimesel real vaatajas huvi lähemalt lugeda (vajutamaks: “Show More”). - Kasuta maksimaalselt video pikemat kirjeldust, lisades sinna ka teisi teemakohaseid linke (Facebook, koduleht jne). Märksõnad (Tags): - Vähemalt 10-12, olulisemad märksõnad paiguta etteotsa. - Märksõna inspiratsiooni võid leida sarnasest populaarsetest (konkurendi) videost. - Soovitus: kasuta videos olevate inimeste nimesi märksõnades. Ühe lausega: Videokeskkonnad on mootorid, mis ei saa aru sinu video sisust, seega tuleb see info neile ise anda! Halb näide: pealkiri mittemidagiütlev, kirjeldus ja märksõnad puudu. Samas 1333 vaatamist.
  • 30. Video väikepilt Video thumbnail ehk väikepilt annab vaatajale pealkirja järel emotsiooni, mida video sisust võib oodata. YouTube tavakasutajad saavad thumbnaili pärast video üleslaadimist valida 3 väljapakutu seast, partner programmi kasutajatel on võimalus sobiv väikepilt ise üles laadida. Video väikepilt on võrreldav toote pakendiga. Mida atraktiivsem on pakend, seda suurem tõenäosus, et see huvi pakub ehk sellele klikitakse. Näiteks kui toodad keefiri, siis millisesse pakendisse allolevatest selle paneksid? Soovitavalt on väikepilt: - terava kontrastiga ja atraktiivne, - arusaadav nii väikesel kui suurel ekraanil, - inimese näo ja emotsioonidega, - video olemuse lühiselgitus. Väikepildi saad valida kohe kui video on üles laetud. Ühe lausega: Video väikepilt on toote pakend. Kes sooviks, et tema hea toode saaks vähem tähelepanu seetõttu, et see ebahuvitavas pakendis on? Vali vähemalt kolmest parim!
  • 31. YouTubes saavad video väikepilti muuta (ehk eraldi selle lisada) vaid Partner-programmiga liitunud. Kuna Eestis selline võimalus puudub, siis sarnaselt paljude teiste riikidega saame video editeerimise juures valida 3 väikepildi vahel, millest automaatne pilt on võetud video keskelt. Video thumbnail ehk väikepilt ehk pisipilt on oluline, sest videot Facebooki ja mujale linkides või selle olemisel related ehk seotud video veerus, otsustavad vaatajad tihti pildi alusel, kas ja millist videot järgmisena vaadata. YouTube thumbnail hack Lihtne võimalus valitud pilt video väikepildiks saada, tähendab automaatse pildivaliku ja YouTube sisese videoediteerimise ärakasutamist. Selleks: 1) Lisa soovitud väikepilt 1/3 ulatuses video lõppu. 2) Kui video on üles laetud, siis kasuta YouTube editori “muuda videot” cut ehk “kärpimise” tööriista ning lõika lisatud lõpp ära. 3) Video muutmise valikus on sul kolmanda pisipildina endiselt see, mida video editeerimisel video lõppu lisasid ehk mida väikepildiks soovisid. NB: Vastavalt Google reeglitele peab pisipilt olema videoga seotud, teemaväliste piltide thumbnailiks seadmine võib viia konto sulgemiseni. Ühe lausega: Video pealkiri on (video)toote hinnasilt, väikepilt selle pakend – tekita vaatajas maksimaalne huvi videole klikkida. Väikepildi valikud Partner programmi lisavalik 31 Video väikepilt: kuidas saada oma pilt?
  • 32. Video aadress Automaatselt on kõikide YouTube videote asukohaks USA läänerannikul San Fransisco lähedal asuv Google kontor. Kui su video on seotud mõne kindla asukohaga, siis võtab see vähem kui minuti, et seadistada Google kaardi peal oma turismitalu täpne asukoht Lõuna-Eestis või Viktori garaaz Lasnamäel. Ülimalt elulise tähtsusega see tegevus veel ei ole, kuid juba täna leiab Google kaardirakendusest eraldi videolayeri, mis näiteks Tallinnas, Vabaduse väljakul näitab seal tehtud YouTube videoklippe. Ühe lausega: Video asukoht ei ole (veel) eriti oluline, kuid kindla asukoha puhul on mõistlik see vähem- kui-minut selle määramiseks kulutada! Kui videote asukoht on sama, siis YouTube kanali seadetes saad selle lihtsalt seadistada. Kanali default seaded kehtivad kõikidele järgnevatele laadimistele, juba üleslaetud videod tuleb käsitsi ümber seadistada.
  • 33. Subtiitrid YouTube videole subtiitrite lisamine on rohkem rutiin kui raskus, aga kui oled videoga vaeva näinud, siis võib olla mõistlik selle aja leidmine, sest subtiitrid ehk captionid: 1. annavad võimaluse video sisust aru saada ilma helita (näiteks avatud kontoris), 2. kinnistavad vaatajale infot (vaataja kuuleb ja loeb sama), 3. võimaldavad video sisu tõlkida teistesse keeltesse ja saada seeläbi suurema vaatajaskonna, 4. tõstavad video rankingut ja vSEO-d (YouTube saab paremini aru, millest video räägib). Tiitreid saad lisada selle editeerimise keskkonnast. Selleks vajad ajakoodiga faili, millle saad tasuta luua näiteks CaptionTube, Amara või mõne muu programmi vahendusel. Tegemisel tasub mõelda mitte ainult erinevate keelte, vaid ka omakeelsele subtiitrile. Ühe lausega: Subtiitrid aitavad vaataid paremini video sisu mõista ning jõuda suuremate auditooriumiteni, mistõttu nende tegemiseks kuluv aeg võib end ära tasuda. Subtiitrite abil saad teha ka meelelahutust tehes need totaalselt erinevaks sellest, millest videos räägitakse. Veelgi enam - kui ka häält moonutada, siis saaks ka Eesti poliitikutest teha USA-s populaarseid BadLipReading’u stiilis humoorikaid klippe.
  • 34. YouTube võimaldab video peale lisada 6 erinevas stiilis märkuseid ehk annotatsioone, mis saavad olla lingitud vaid YouTube-siseselt ehk mõnele teisele videole, kanalile, kanaliga liitumisele, YouTube otsingutulemuse vms peale. Märkuste asjatundliku kasutamisega on võimalik luua lahendaid turunduslahendusi - näiteks Briti politsei tegi innovatiivse videoseeria “Choose a Different Ending”, kus vaatajal on võimalik otsustada, millise lõpuga videot ta näha soovib. Suhteliselt lihtsal viisil on tehtud ka restorani Number 9 sisenemise video, kus vaatajal on võimalus peale restorani sisenemist otsustada, kas järgnevalt vaadata terassi või brasserie ja restorani poolt. Annotatsioone tuleb kasutada asjatundlikult ning nendega ei tohi üle pingutada - liiga palju suuri punaseid silte video peal viivad vaatajad nendele klikkimise asemel videost eemale. Soovitavalt kasuta annotatsiooni video ülaosas või külgedel, kuna all olevad märkused võivad video mängija ning reklaamide tõttu varju jääda. Märkused on head Call to Actionid, mida on mõistlik kasutada video lõpus. Planeeri video editeerimisel selleks piisavalt aega, et vaataja jõuaks lugeda üleskutset. Märkused (annotations) Ühe lausega: Video peal olevad tekstid ja lingid on head võimalused kutsuda vaataja üles tegema mingit soovitavat tegevust – vaatama videot, kommenteerima, kanaliga liituma jne. Ajakulu 34
  • 35. Kutsu video vaataja iga video puhul tegevusele! Turundusliku online video eesmärk on suunata vaataja konkreetsele tegevusele: 1) kanaliga liituma, like-ma, kommenteerima, jagama või muul viisil suhtlema, 2) kodu-, fänni- või kampaanialehele. 95% juhtudel on call-to-action video lõpus ehk video sisu (tutuvustus, põhjendus, selgitus vms) lõppeb juhiste andmisega, mida vaataja järgmisena tegema peab. 1) Kanali tellimine (subscribe) – anna põhjus vaatajale kanaliga liitumiseks, et ta kõikidest järgmistest videotest saaks automaatse teadaande ning soovi korral ka e-maili. Tee seda juhul, kui jagad videosi kindla regulaarsusega. Kui kontol on ja jääb vaid üks või paari videot, siis ei anna uued tellijad/fännid eriti juurde. 2) Meeldib (like) - vähim, mida su video vaataja võiks teha on video like-mine. Video lemmikutesse lisamine on juba samm edasi ning annab video rankingule juurde rohkem kui like. Pane tähele ka erinevaid jagamise viise ja võimalusi (kindlast hetkest, HD jne). Calls to Action 3) Kommenteerimine – kommentaar annab video rankingule rohkem juurde kui like. Ära eelda, et vaataja omal algatusel seda teeb, anna sellekohane soov selgelt teada. Vaatajatelt on oluliselt lihtsam kommentaari saada, kui annad neile A/B vastusevariandid, stiilis: “Kas järgmises videos näitame Seda või Teist?” 4) Video kirjeldus – kasuta video kirjeldust maksimaalselt, lisades sinna väliseid linke ja video kokkuvõte teksti kujul. Välistel linkidel ära unusta http:// ette lisamast – vastasel korral link ei ole klikitav. Ühe lausega: Video tegemisel on põhjus – tõsta tuntust ja tähelepanu, vastata küsimusele, jagada infot – mõtle ja ka ütle vaatajale mida sina soovid, et tema teeks! Ajakulu 35
  • 36. Regulaarsus - kuigi YouTube kanal ühe videoga on parem kui Facebooki fännileht ühe postitusega või ettevõtte koduleht ühe uudisega, tähendab efektiivne videoturundus rohkemate videote tootmist ja avaldamist kindla sagedusega. YouTube “staarid” avaldavad videosi keskmiselt kaks korda nädalas, kindlatel päevadel ja isegi kellaaegadel, kuid regulaarseks võib pidada ka kord kuus uue video avaldamist. Teadmine, millal järgmine video tulemas on, kutsub üles kanaliga liituma ning hoiab vaatajad teemas. Juhul kui soovid oma kanalile pidevat tähelepanu, siis hoia regulaarsus minimaalselt kord kuus, unarusse jättes kaovad ka vaatajad. Ranking - lisaks vaatajate huvi rahuldamisele tõuseb regulaarse sagedusega videokanal ka Google/YouTube üldises rankingus. Regulaarsus ja ajastamine Ajastamine - miks Veiko Tääri suusapäevikuid näidatakse enne Tartu Maratoni? Või miks Toomas Luhatsi trennivideod on enne Pühajärve triatloni? Vastus lihte – teema on aktuaalne ehk saab kõrgentatud huvi tõttu vaatajate lisatähelepanu. Proovi mõelda, mis on sinu valdkonnas need teemad ja üritused ning ajasta oma videod enne ürituse algust. Näiteks rahvusmustrites jalanõude videotutvustused vahetult enne Laulupidu või õllekappade tegemise õpetused enne Õlletoobrit. Reageerimine – juhul, kui sinu teemal on midagi olulist Eestis või maailmas toimumas, siis tasub reageerida kiiresti, sellisel juhul on suur tõenäosus, et online meedia teema üles korjab. Ühe lausega: Vaataja informeerimine oma järgmise video tulemise kuupäevast on oluline samm nende kaasamisel. Ajakulu 36
  • 37. Kodulehe külastajate koguarv ütleb samapalju kui YouTube video vaatajate arv. Ehk suurt mitte midagi... YouTube Analytics näitab video kohta sama, mis Google Analytics kodulehe vaatamise kohta: - kust on vaatajad pärit, - palju vaatamisi on otse YouTubest, palju väliste ehk embed linkide kaudu jne, - mis hetked videos on populaarsemad ning millal vaatajad video vaatamisest loobuvad, - millised videod on toonud kõige rohkem kanaliga liitujaid jne. Teades täpsemat statistikat vaatamiste kohta, on hea planeerida järgnevaid videosi, levitamise plaane ja tehnikaid. Tähtsam kui vaatajate arv, on nende kvaliteet! Video vaatamiste koguarvu juures on nupp lähemale statistikale! Näiteks aastavahetuse Tujurikkuja saate Hiid-Ansipi ja Hiid-Haloneni video kõige populaarsem (üle 29 000 kliki) viide (“avastamissündmus “) ei ole mitte Õhtulehe, Delfi või elu24 kaudu, vaid ühe Venemaa YouTube staari videost. Analüüsid konkurentide video kohta annavad väärtuslikku infot, kus ja mis viisil oma video jagamise ja levitamise tehnikaid planeerida. YouTube Analytics Ühe lausega: Kasuta YouTube Analyticsit, et oma video vaatamise statistika kohta oluliselt rohkem teada saada kui selle koguarv. Ajakulu 37
  • 38. Kuidas peaksid inimesed leidma sinu YouTube kanali? Vastus: reklaami seda! 1) Lisa YouTube link kodulehele. 2) Kasuta linkit teistes sotsiaalmeedia kanalites. 3) Kasuta seda e-mail signatuuris, presentatsioonides, prindis jne. 1 2 3 Reklaami oma kanalit
  • 40. Online video üks peamisi internetiturunduslikke väljundeid on selle tähtus otsingumootorites. Mõne populaarse märksõna puhul on oma veebilehe otsingutulemustes etteotsa saamine võimalik vaid tasulisel teel (Google AdWords), samal ajal kui lihtsa ja soodsa videolahenduse korral on see võimalik kõige atraktiivsemal viisil ehk lingi, väikepildi ja teksina (samal ajal kui konkurendid reklaami ostavad). Kuna tänu Google omandis olemisele on YouTube teistest videokeskkondadest optimeerimise mõttes mäekõrguselt (>80%) üle, siis soovides video väljatulemist Google otsingutulemustes on soovitav seda esmalt YouTubes jagada. Video SEO 40
  • 41. Maailma suurim sotsiaalvõrgustik võimaldab ka videosi üles laadida. Maksimaalne üleslaetava video suurus on 1024MB ning pikkuseks kuni 20 minutit. Ka Facebooki videote pikkuse puhul siiski mõistlik jääda maksimaalselt mõne minuti juurde. Video kvaliteet Facebook ei ole oma videoplayerile erilist rõhku pannud ehk videote kvaliteet on suhteliselt kesine, kuigi üleslaetavaid formaadivalikuid peaks olema rohkem. Samal ajal võimaldab Facebook YouTubes olevad videosi linkida sedasi, et saab vaadata otse Facebooki seinalt. Seetõttu väga erilist põhjust videote üleslaadimiseks Facebooki ei ole, võimalik, et vaid juhul kui: - video on ise juba keskmise või halva kvaliteediga (näiteks mõni kiire uudis olukorrast), - videos märgitakse ära selles olevaid inimesi, - videos püütakse atraktiivsel moel tähelepanu juhtida “Like”-nupule. Mõni video oma fännilehe seinale võib testimiseks-katsetamiseks laadida, samas autoriõiguste (audio) vastu eksides eemaldab Facebook kiirelt selle võimaluse! Facebook video Ühe lausega: Video laadimisel Facebooki videosse on vaid kaks eelist – “Like” nupp ja videos inimeste märkimise võimalus. Ajakulu 41
  • 42. Custom videoplayeriga video lisamisel veebilehele on vaid üks eelis – saad seda kujundada ja brändida oma äranägemise järgi. Nii YouTube kui Vimeo (tasuta versioon) videoaknad on seevastu brändinguga. Miinuseid on mitmeid: - Video ei ole sotsiaalne, seda on raske jagada, kommenteerida jne. - SEO puudumine. Tõenäoliselt Google jt otsingumootorid ei leia sinu videot üles. - Video vaatamine ei tõsta selle rankingut. - Videost ei ole võimalik minna sinu (YouTube/Vimeo) kanalisse, kust saab sinu teisi videosi vaadata. - Loomine ja ülalpidamine võib olla kulukas. - Sinu pakkuja serveri võimekus jääb kindlasti YouTubele/Vimeole alla. Oma videoplayeriga videote jagamine veebilehel on ajale jalgu jääv projekt, mis teatud kordadel (peamiselt suure eelarve või oma video-IT tiimi puhul) võib olla põhjendatud, näiteks FIBA Europe kasutab videote näitamisel oma playerit. Oma videoplayer Ühe lausega: Oma videoplayeri loomisel ei ole tõenäoliselt suurt mõtet välja arvatud juhul, kui sa sellsse korralikult panustada soovid. 42
  • 43. Enamus kasutatavaid e-maili formaate ei tunnista veel embed-kujul video mängimist otse e-mailist, seega lugeja tuleks selle võimalusega “ära petta”. Kõige otstarbekam on e-maili lisada hyperlingiga YouTube või Vimeo screenshot, millele on soovitav peale panna ka playeri nupp ja/või üleskutsuv tekst (vaata videot vms). YouTube puhul on mõistlik vaataja linkida oma kanalisse, kus soovitud video hakkab autoplay-ga mängima. Video pressiteade Online meediale meeldib video formaat. Seetõttu kaalu pressiteadetele video lisamist. Kui teema ja video on atraktiivsed, siis on võimalik, et mõni suurem online-meedia selle avaldab. Lisa oma Youtube/Vimeo konto e-maili signatuuri: Minu Nimi amet/telefon/e-mail ja muu info... + http://youtube.com/minukonto Video e-mail Ühe lausega: Video saatmisel e-mailiga kasuta tehnikaid, mis kõige efektiivsemalt kutsuvad kirja saaja seda vaatama. Ajakulu 43
  • 44. Külastajal tekib iga veebilehe juures 3 küsimust: 1) Kus ma olen? Ehk mis veebiga on tegemist - autoremondi, küünetehniku, turismitalu, restorani jne. 2) Kuidas on see mulle kasulik? Ehk miks ma peaksin just selle toote- või teenusepakkuja valima? 3) Mida pean tegema järgmisena? Ehk tegevus, mida veebilehe omanik sooviks, et külastaja järgmisena teeks (liituks infokirjaga, telliks teenuse, võtaks ühendust...) Suurim väljakutse on vastata nendele küsimustele külastaja esmase tähelepanu ehk ca 7 sekundi jooksul mis võiks ajaliselt jaotuda: - 1 sekund arusaamisele kus ma olen, - 5 sekundit sellele miks ma just selle teenusepakkuja teiste seast peaksin valima, - 1 sekund järgmisele tegevusele (klikkimaks videole, kampaania bännerile, suurele punasele nupule vms). Kui esimesele ja kolmandale küsimusele saab vastata lihtsalt, siis 5 sekundiga selgitata, kuidas oma konkurentidest parem ollakse või eristutakse, on suhteliselt keeruline. Video annab võimaluse seda aega pikendada ning atraktiivsel ja usaldusväärsel viisil oma konkurentsieelised välja tuua. Veebilehe 3 küsimust 44
  • 45. (Interneti)turunduses algab kõik vaataja tähelepanu püüdmisest. Seda tehakse kõikide meediumite ehk teksti, pildi, heli ja video abil. Tähelepanu püüdmine + + + Kui esmane tähelepanu (5 sek) saadakse peamiselt teksti ja pildi ehk kujundusega, siis video roll on püüda ja hoida vaataja tähelepanu pikemaajalisemalt (5+ sek). Veebilehekülje külastaja teeb üldjuhul väga kiire otsuse, kas ta jääb lehele kauemaks ehk teemat lähemalt uurima või suundub mujale. Klikkides kodu-, fänni- või kampaanialehel videolahendusele on tähelepanu kindlasti pikem kui see muul juhul oleks olnud. + Video, mille vaatamist peaks külastaja otsustama sellele klikkimise näol, on mõeldud lisainfo jagamiseks, usaldusväärsuse tõstmiseks ning oma atraktiivsusega vaataja tähelepanu pikemaajalisemaks püüdmiseks. Kuigi heli kasutavad mitmed veebilehed automaatse taustana, on see rangelt mittesoovitav - näiteks olukorras, kus automaatse muusikataustaga veeb avatakse ebasobival ajal ja kohas (tööajal avatud kontoris). Samal põhjusel ei tohiks ka video veebilehel automaatselt mängima hakata. Erandiks on YouTube kanal, kus võib eeldada, et vaataja on tulnud videot vaatama. Lisakliki eemaldamine on sel puhul mõistlik. ( () ) 45
  • 46. Vaatajat huvitav videosisu 2012. aasta septembris toimus Best Marketingi digitaalturunduse nädala raames esmakordne välisesineja videoturunduse workshop Eestis. Suurbritannia koolitaja Steffan Aquarone workshopi peamine sõnum oli, et internetis jääb toimima vaid vaatajat huvitav videosisu. Koolituse kokkuvõtteid saad lugeda siit. Suures plaanis tähendab see audiovisuaalse sisutootmisele lähenemist vaataja, mitte ettevõtte sõnumi seisukohast. Näiteks kui toodad lipse, siis video stiilis “need on meie lipsud – osta meie lipse” töötab netikeskkonnas vähem, kui näiteks video, mis õpetab kuidas teha lipsusõlme. Bränditud sisuloome kasutamine on samuti efektiivne tehnika oma sõnumi ja imago levitamiseks. Red Bull on maailmas selle ala üks esinumbreid – viimane Red Bull Stratos selle üks ilmekamaid näiteid. Väikeettevõtete ja idufirmade puhul, kus ettevõte ja tema tooted/teenused on laiemale klientuurile tundmatud, tuleb videos selgitada, mis probleemi toode või teenus lahendab, mitte ettevõtte tausta või toote kasutusõpetust. Kui probleemile lisada karakter saab juba luua loo. Näiteks kui sinu startup võimaldab lihtsalt, soodsalt ja kiirelt leida lennupileteid, siis mõtle, kelle probleemi see võiks lahendada – soovid sõita kallimale külla, aga ta asub teiselpool maakera, tahad perega minna puhkusele, aga reisibüroode asemel soovid vaid lennupileteid jne. Loe ka 3 soovitust startupi video loomiseks. Ühe lausega: Internetis on mittehuvitav video võimalik kiiremini sulgeda kui telekapuldil reklaami ajal kanalit vahetada – ära tee asja, mis vaatajale huvi ei paku.
  • 47. Videoturunduse valem Eduka videoturunduse valem on koosneb kolmest osast: (Content in Context) * (VSEO + Call to Action) * (Sharing and Caring) = Successful Video Marketing Sisu (content): video kõige olulisem osa ehk see, mis on sellest vaatajale kasu – uued teadmised, meelelahutus, kasulik info jne. Kontekst (context): video õiges kohas - esilehel üldinfo, tootelehel tootevideo, kanalis esimesena väljatootud vaatajaid maksimaalselt huvitav video. Video optimeerimine (VSEO): läbimõeldud optimeerimine – pealkiri, kirjeldus, märksõnad, linkimine jne. Üleskutse (Call to Action): vaataja suunamine mõnele kindlale tegevusele – kampaanialehele, Facebooki fänniks, helistama, liituma, järgmist videot vaatama. Jagamine (sharing): video jagamine erinevates videokeskkondades, sotsiaalvõrgustikes, blogides, kodulehtedel, reklaam ehk tasuline jagamine jne. Kaasamine (caring): suhtlus vaatajatega – kommentaaridele vastamine, teemade tõstatamine, uus video vastavalt vaatajate soovidele. Korrutusmärgid (*) valemis tähendavad, et kui üks osa kogu videoturundusest on 0, siis hoolimata kui head on teised osad, on lõpptulemus kehva. Näiteks hea sisuga video, mis on ka hästi optimeeritud, ei saa kunagi palju vaatamisi, kui seda ei jagata. Samamoodi ei saa tähelepanu hästi optimeeritud videot, mis ei paku vaatajale midagi või hea sisuga minuvideo.wmv, mida jagatakse, aga mida keegi ei leia. Kuigi valem on lihtne, ei garaneeri see veel edu - edukaks videoturunduseks tuleb testida erinevaid stiile, tehnikaid ning sarnaselt teiste turundustegevustega põhjalikult läbi mõelda kas ja kuidas sellesse investeeritud aeg ja raha tagasi toob. Loomingulisus (valemist puuduv osa): ära karda teha videolahendusi teistmoodi – kui konkurendid on tõsised, võta asja lõbusalt, kui teistel on pikk reaktsiooniaeg, tee sina otseülekannet, kui teistel on “rääkiv pea”, siis las sul olla “rääkivad jalad”. Kohandu muutustega: kõik maailma veebilehed on kogu aeg tegemisel ja täiustamisel, sama kehtib ka videokeskkondade kohta – nii YouTube kui Vimeo on peale käsiraamatu [2.0] väljaandmist muutnud oluliselt kujundust ning tehnilisi võimalusi. Hoia oma videokanalil pidevalt silm peal!
  • 48. checklist Planeeri videote tegemist ning varu selleks aega. Mõtle välja, mis on tegemise eesmärk ning milline on eesmärgi saavitamiseks sobiv stiil (hariv, õpetlik või meelelahutuslik). Tee selgeks videomaailma põhitõed (vajaminev tehnika, failide formaadid, videokeskkondade tehnilised võimalused, kadreerimine, editeerimine jne), kui mitte isetegemiseks, siis vähemalt teadmiseks, mida allhankijatelt nõuda. Tee video algus atraktiivseks. Ära alusta oma ettevõtte või brandi logo näitamisega, püüa koheselt püüda vaataja tähelepanu ning anna juba video alguses teada, mis teemaga tegemist. Kutsu video vaataja üles tegevusele – kanaliga liituma, kommenteerima, jagama, like-ma ja/või suuna ta kodu-, fänni- või kampaanialehele. Avalda videosi kindla sagedusega (nädalapäev, kellaaeg). Soovitus ei kehti oma valdkonna aktuaalsete teemade puhul, millele kiirelt reageerides võid saada rohkem tähelepanu kui oodata oskad. Ajasta videod enne oma teemaga sobivat sündmust. Mõtle läbi, mis on sinu valdkonna huvitavamad sündmused ning planeeri oma videosi vahetult enne neid. Jälgi YouTube Analytics abil videote statistikat – kes on sinu video vaataja, kust on seda vaadatud, mis hetked videos on vaataja jaoks huvitavamad jne. Sedasi saad planeerida oma järgnevaid samme. Kokkuvõte 48
  • 49. Hea lugega, Loodan, et “Videoturunduse käsiraamat *2.1+” oli sulle loogiline, arusaadav ja kasulik. Kindlasti on sinu sõprade ja tuttavate seas huvilisi, kellele see tasuta juhend kasulik on, seega - jaga Facebooki või e-maili teel allolevat linki: http://videoturundus.ee/soovitan Meeldis? Käsiraamat pakkus huvi? Soovid teemaga kursis olla? Hakka VideoTurundus.ee Facebooki fänniks: 49