SlideShare una empresa de Scribd logo
1 de 58
Descargar para leer sin conexión
Eno Raud
“Kalevipoeg”
Fotoromaan
Koostanud Kaisa-Katrina Käärik
Puhja Gümnaasium
11. klass
Fotod pärit http://www.elk.ee/?profile=eno-
raud
Soovituseks
Laena mulle kannelt, Vanemuine!
kaunis lugu mõlgub meeles,
muistse põlve pärandusest
ihkan laulu ilmutada.
Ärgake, hallid muistsed hääled!
Sõudke salasõnumida,
parema päevade pajatust
armsama aegade ilust!
I peatükk
“Kalev ja Linda”
Kordamisküsimused
1. Kuhu pani lesknaine varesepoja?
2. Kelle kosjad lükkas Salme tagasi?
3. Kellele hõikas Linda“See mul meesi meele
pärast,selle kihlad kinnitame”?
4. Mida tassis Linda Kalevi kalmule?
5. Mida tegi Tuuslar?
Põhja piiril Taara tammemetsa ääres kalju peal
seisis Kalevite talu, kus kasvas kolm poega, nendest
sirgusid mehed ja nad läksid laia maailma.
Foto http://www.pivarootsi.ee/est/64/
Foto:http://bifrost.it/FINNI/3.Kalevipoeg/01-ArrivoKalev.html
Üks rändas Venemaale,hakkas kaupmeheks.
Teine tuiskas Turjamaale, temast sai vapper
sõjamees.
Kolmas põhjakotka seljas lendas Viru randa, kus
rajas Kalev riigi, temast sai selle maa esimene
valitseja.
Foto:http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/4kalevipoeg/5-4-10-2.htm
Läänemaal elas noor lesknaine üksinda talus.
Ta läks hommikul karja metsa ajama ja leidis teelt
kana, tedremuna ja varesepoja. Lesk võttis kana
kaenlasse, tedremuna põue, varesepoja põlle sisse.
Kodus pani kana ja muna villavakka - muna
alla ja kana peale.
Varesepoja viskas kirstu taha nurka.
Foto:http://suleke.blogspot.com/2012/04/linda-1-sund-kosilased-pulmad.html
Lesk läks hulga aja pärast vaatama - kanast oli kasvanud kaunis
neitsi Salme, tedremunast tütar Linda. Varesepojast oli saanud
orjatüdruk. Salmel hakkasid käima kosilased. Kahvatupalgne kuu
ja põlevsilme päikese kosjad lükkas Salme tagasi. Tähe kosjad
võttis neitsi vastu.Täht ja Salme hakkasid pidama pulmi.
Foto:http://suleke.blogspot.com/2012/04/linda-1-sund-kosilased-pulmad.html
Linda lükkas ka kosilastest tagasi kuu, päikse,
tähe. Kõik sõitsid kurvalt koju ja nii tuli Kungla
kuninga poeg. Kui Linda oli märganud Kalevit,
hüüdis ta kohe: “See mul meesi meele pärast,
selle kihlad kinnitame”
Foto:http://suleke.blogspot.com/2012/04/linda-1-sund-kosilased-pulmad.html
Linda oli väga kaunis. Kaua peeti lõbusalt pulmi.
Pärast pulmi sõitis Salme ja täht kaugele ära.
Kalevi ja Linda pulmapidu kestis veel kaua.
Pärast nende pulmi sõitsid nad Kalevi kodu poole. Kalev ja Linda
elasid õnnelikult. Kalev valitses riiki ja rahvast. Kui ta kutsus Linda
enda juurde ja ütles: “Pärast minu surma ja viimase poja sündi
tuleb poistel liisku heita, kes neist saab rahva kaitsjaks ja riigi
valitsejaks. Riik peab jääma jagamata, siis on ta kindel ja tugev.”
Peale Kalevi surma ja leina tassis Linda Kalevi kalmule suure
hulga raskeid kive, et tulevastele põlvedele silma paistaks.Praegu
kutsutakse seda kohta Tallinna Toompea mäeks. Lina leina-
pisaratest tekkis Ülemiste järv. Kivi,mille peal Linda istus ja nuttis,
on tänapäevalgi Ülemiste järve kaldal näha.
Foto:http://suleke.blogspot.com/2012/04/linda-1-sund-kosilased-pulmad.html
Pärast Kalevi surma käis Lindal, rikkal lesknaisel,
hulgaliselt kosilasi, nende hulgas ka Tuuslar.Kõik
kosilased lükkas Linda tagasi.Tuuslar hakkas Lindat
ähvardama,lubas põlgamise eest kätte maksta.
II peatükk
“Kalevi poegade jahilkäik.
Linda röövimine”
Kordamisküsimused
1. Milleks muutus Linda?
2. Kuhu läks noorem vend?
3. Mida tegid Kalevite pojad metsas?
4. Kes märkas Linda õnnetust?
5. Kes oli Kalevite poegade abiliseks?
Foto:http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/4kalevipoeg/5-4-11-1.htm Kalevi
Kalevite noored pojad läksid metsa jahile.
Nende abiliseks olid koerad Irmi,Armi ja Mustukene.
Jahisaagiks saadi karu, põder ja metshärg.
Sellel ajal, kui poisid olid jahil, tuli Soome Tuuslar
Lindat röövima. Linda küll tõrkus vastu ja karjus, kuid keegi ei
kuulnud ja appi ei tulnud.
Foto:http://suleke.blogspot.com/2012/04/linda-3-lein.html
Ometi märkas taevane taat Uku Linda õnnetust ja võttis nõuks
teda röövli käest päästa. Kui Tuulslar jõudis Lindaga Irumäele,
põrutas pikker pilvest alla, Soome tuuletark langes
meelemõistuseta maha. Linda aga muutus kõrgeks kivisambaks,
seda kutsutakse Iru ämmaks.
foto:http://pilt.delfi.ee/picture/16240189/
Kalevi pojad kodu jõudes said äkki aru, et ema on kodust
kadunud. Hakati ema hõikama.Kõlasid vastu kaljuseinad, laulis
vastu laas, kuid ema häält polnud kuskilt kuulda. Vanemad
vennad heitsid puhkama, noorem vend läks isa hauale,et kurba
südant kergendada. Isalt abi ei saanud.
III peatükk
“Kalevipoeg ja saarepiiga.
Suur tamm.”
Kordamisküsimused
1. Kes otsustas hakata Soome poole ujuma?
2. Keda kohtas Kalevipoeg?
3. Mis juhtus Saarepiigaga?
4. Kes püüdis Saarepiigat päästa?
5. Mis leiti merest?
Foto:http://2.bp.blogspot.com/-
Qfg_1looqPM/TsafKdU3cRI/AAAAAAAAEno/DJzdTqcCrqU/s320/pic+060.JPG
Noorem poeg otsustas hakata Soome poole ujuma,et oma ema
varga küüsist vabastada ja Tuuslarile kurja eest tasuda. Ujudes
märkas ta väikest saart, otsustas pisut puhata, istus
sammaldunud kivile.
Enne veel, kui ta uinus, hakkas kostma noore neiu lauluhääl.
Foto:http://bifrost.it/FINNI/3.Kalevipoeg/04-Fanciulladellisola.html
Ringi vaadates märkas ta ilusat käharajuukselist neidu. See oli
Saarepiiga, kes valvas murule pleekima laotatud lõuendeid.Nad
laulsid vastamisi.Neiu tuli varsti vaatama,ehk on Virust kosilane
külla tulnud.Vestsid siis Kalevipoeg ja saarepiiga kenal kombel
juttu,kuni armusid teineteisesse.
Foto:http://bifrost.it/FINNI/3.Kalevipoeg/04-Fanciulladellisola.html
Unest ärganud saaretaat tuli vaatama kes öösel rahu rikub
Saaretaat küsib, kes selline külaline on?
”Olen Kalevite kange taadi ja lesknaise Linda viimane poeg,”
kostis Kalevipoeg uhkelt.
Saarepiiga kuulis, kes külaline on, kohkus, komistas ja kukkus
kõrgelt kaldalt sügavale merre.
Foto:http://novaator.ee/ET/kliima/uued_andmed_merevee_taseme_kasvu_kohta/
Isa hakkas appi hüüdma. Kalevipoeg aga hüppas merre ja püüdis
neiut päästa, kuid lained ei andnud saarepiigat enam tagasi. Ka
ema südamele langes raske mure ja nad hakkasid
rehaga merd riisuma .Ei leitud tütrekest.Leidis merest noore
tamme,kõndisid koju koplisse. Leidsid kotkamuna ja raudkübara.
Lapsukest ei leidnud, aga kuulsid tema lauluhäält.
Foto:http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=2448&page=3452&action=article&
Tamm istutati õuele, kotkamunast päike haudus kotkapoja, kes lendas kohe ära
kaugele.Tamm kasvas suureks, tõusis taevasse, oksad juba puudutasid pilvi.Taat läks
tarka otsima, kes selle
suure tamme maha raiuks. Eit läks heinamaale loogu võtma ja leidis kodus
üleskasvanud kotka. Kotka tiiva alt leidis väikse vaksa pikkuse mehikese,kirves kaenlas.
Taat küsis väikselt mehelt “Kas tahad tamme maha raiduda?”Mehike vastas,et päästaks
teda vangipaelust valla.
Foto:http://www.v-maarja.ee/kiltsipk/ARHIIV/2010-2011/tamm.htm
Mehike päästeti kammmitsast lahti ja palgaks
lubati veel kallis kauss. Mehike läks õuele tamme
juurde ja hakkas suuremaks kasvama,sirgus
mitu sülda. Siis asus ta tamme raiuma. Raius
mitu pärva, kuni viimaks langes mürinal maha.
IV peatükk
“Kalevipoeg Soomes”
Kordamisküsimused
1. Mida läks Kalevipoeg Soome tegema?
2. Keda nägi Kalevipoeg õuel magamas?
3. Millega nuhtles Kalevipoeg tuuletarka?
4. Kust Kalevipoeg ema otsis?
5. Mida tahtis Kalevipoeg osta?
Foto:http://terekadri.blogspot.com/2013/03/langkawi.html
Kalevipoeg ujub üle mere Soome, ta läks Tuuslarit
otsima, kes ema röövis. Kalevipoeg jõudis kõrgele
mäeharjale, kust vaatas kaugele ringi ja nägigi
Tuuslarit enda õues magamas.
Kalevipoeg tõmbas tammikust ülesse kõige
tugevama tamme kõige tugevamate juurtega ja
tõttas sellega tuuletarka nuhtlema.
Foto:http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/4kalevipoeg/5-4-11-2.htm
Tuuletark ei saanud enam põgeneda, ta viskas õhku peotäie sulgi
ja nõidus need sõjameesteks. Kalevipoeg võitles tammemalakaga
vapralt, mehi langes nagu loogu,viimased sõjamehed põgene-
sid. Kui Tuuslar nägi kaotust, hakkas ta Kalevipojalt armu paluma
ja oma süüd tunnistama, ta jutustas, kuidas Linda oli Irumäel
imelikul viisil kaduma läinud. Kalevipoeg virutas tammevemblaga
tuuslarile, kes langes maha ja suikus surmaunne.
Foto:http://www.virumaa.ee/2003/12/eduard-wiiralt-1917/
Kalevipoeg väsis ema otsimisest, ta käis läbi toad, laudad ja
lakad, ema ei leidnud.Ta heitis puhkama. Magades Kalevipoeg
nägi und, millest ta järeldas, et ema enam elus ei ole. Ta leinas
ja asus siis teele kodu poole. Teel mereranda, meenus talle
kuulus sepp Soomemaal, kes valmistas tugevaid mõõkasid.
Foto:https://www.flickr.com/photos/perignon/252145015/
Mitmete juhatuste peale ta leidis õige tee sepa juurde.Keset orgu,
puude varjus seisiski Soome sepa koda, kus ta tegi tööd koos
kolme pojaga. Kalevipoeg soovis töötegijatele jõudu.Soome sepp
tervitas vastu. Kalevipoeg tegi kohe juttu sepaga ja küsis, kas tal
on hüva mõõka müüa, mis mehe käes ei murduks.Katsetati mitut
mõõka, kõik lõi Kalevipoeg vastu kivi kildudeks.
Foto:http://www.colourbox.com/image/ancient-sward-image-4175853
Lõpuks sepp küsis, kui sul palju kulda on, siis leian kirstust ka
sinuväärilise mõõga.Toodigi siis seitsme luku tagant välja kõige
vägevam mõõk, mille oli vana Kalev ise oma tarbeks lasknud
teha, kuid enne mõõga valmissamist surnud.See mõõk osutus
vastupidavaks. Kalevipoeg lubas mõõga kinni maksta ja kutsus
seppa Virusse tasu järele. Kuid mõõgameister keeldus tulema,
Kalevipoeg pidi ise tasu kohale toimetama.
Foto:http://www.flickr.com/photos/32102881@N08/3213194611/in/photostream/
Arved klaaritud, tehti uhked liigud.Seitse päeva töö seisis ja ainult
pidutseti. Pidulauas tekkis Kalevipoja sepa vanema poja vahel
purjus peaga tüli.Kalevipoeg raius raevuhoos sepa pojal pea
otsast. Vihaga lausus Soome sepp: “Andke malka mõrtsukale,
verist palka vaenlasele!”
Foto:http://tartu.postimees.ee/637298/tahtverre-kerkib-laste-kelgumagi
Pojad tahtsid kohe hakata isa käsku täitma,aga
isa kutsus pojad purjus vägimehe arutu viha eest
tagasi ning hakkas ise Kalevipoega sajatama:
“Saagu sind sõjariist surmama,terav raud sind
tappemaie!”Kalevipoeg läks toast välja,ning heitis väsinult
mäekünkale magama.
V peatükk
“Kuningaks saamine”
Kordamisküsimused
1. Mida kuulis Kalevipoeg merel olles?
2. Mida kõneles noorem vend?
3. Mis oli isa viimane käsk?
4. Kellest sai Vana Kalevi pärija?
5. Kes oli Uku?
Foto:http://virurand.ee/
Kui Kalevipoeg ärkas, tõttas ta kohe kodu poole.
Jõudes mereranda, võttis ta Tuuslari paadi ja
hakkas üle mere tagasi sõudma. Merel sõudes
kuulis ta Saarepiiga laulu, mis tegi ta meele kurvaks.
Kui kangelane Viru randa jõudis, astus
ta kohe kodu poole.
Foto:http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/3018/
Kodu jõudes istusid vennad kõik kolmekesi kokku ja
pajatasid oma reisilugusid. Noorem vend kõneles,
kuidas oli ta kättemaksnud Tuuslarile ja kuidas ta oli
sepalt ostnud kalli mõõga. Sepa poja surmast,
Saarepiiga lainelaulust ja Linda laulust Irumäele ei
lausunud ta aga sõnagi.
Foto:http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/4kalevipoeg/5-4-12-1.htm
Vanem vend teatas, et nüüd peavad nad täitma
isa viimase käsu ja liisku heitma, kes meist
saab
kuningaks. Kui kõik vennad olid kiviviskega
valmis saanud, otsustati, et kõige noorema
venna kivi vuhises üle järve ja langes kuivale
maale,temast saav vana Kalevi pärija, valitseja
Foto:http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/4kalevipoeg/5-4-12-2.htm
Teised vennad läksid võõrsile õnne otsima.Noorem vend
aga võttis valitsemisohjad enda kätte ja hakkas tööle.
Vägilane kündis mitu päeva. Hobune väsis,ta läks metsa
päikese ja
parmude eest varju.Metsas oli hulganisti hunte, kes
murdsid hobuse maha. Kalevipoeg tappis oma mõõgaga
Foto:http://www.listofimages.com/sea-ships-sailfish-sun-sail-water-wind-world.html
Ta ei saanudki veel uinuda,kui
kangelase juurde kihutas
sõjakuller ja hüüdis “vaenlase
laevad on Viru vetes,
maakuulajad luusivad rannas
ringi.”
Meie meestel on mured meelel
ja surmahirm südames.
Kalevipoeg käskis kulleril
puhata ja siis hommikul
sõjateatega edasi ratsutada.
Järgmise teatega tuli Uku
(Eestlaste vana jumal)
Foto:http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=665&table=Scans
Kalevipoeg ütles kangelasele pahaselt, oleksin teatnud ette, et
kuningapõlv nii kibe on,oleksin paremini sammud võõrale maale
seadnud.Kuid lahke vanake kostis,et ta tuli ainult heade
soovidega ja tema künnitööd vaatama.
Kalevipoeg ei teadnud,kes see vanake on.Ta küsis kes ta on ja
kust ta tuleb.
Foto:http://www.osta.ee/postkaart-magav-kalevipoegkunstnik-e-okas1961-41281992.html
Lahke vanake vastas: ”Kuula parem kuulutust tulevastest
aegadest. Sinu valitsemise ajal püsib õnneaeg, kuid
rõõmupäevad ei kesta kaua.Surm sünnitab surma ja Soome
sepa sajatust ei saa
mõõga küljest võtta. Sellepärast ole valvel,et sulle ise oma
mõõgast mõrtsukat ei saaks.”
Nende sõnadega võõras kuju kadus.Kalevipoeg uinus magama,
kuid unenäod segasid magamist.
VI peatükk
“Kikerpära soos.
Vetevaim.
Ilmaneitsi sõrmus.”
Kordamisküsimused
1. Kes otsustasid elama hakata Kikerpära
soos?
2. Millest tekkis tüli?
3. Kuidas mõõdeti maad?
4. Millega ei olnud Olevipoeg nõus?
5. Miks hüppas Kalevipoeg kaevu?
Foto:http://www.obs.ee/~maris/mis.html
Pahareti pojad, kes elasid järves ja kogu aeg
kaklesid,neile jäi järv kitsaks ja nad otsustasid
elama asuda suurde Kikerpära sohu.Kuid kaklus
kestis ka seal edasi. Kalevipoeg juhtus koos oma
sõbra Olevipojaga ja kannupoisiga Kikerpära
kandis olema. Pahareti poisid märkasid neid,
jätsid riiu katki ja hüüdsid ühest suust:
”Kalevipoeg tule mõista meie õigust!”
Foto:http://tootsipeenar.wordpress.com/author/vatablog/
Tüli oli tekkinud soomaa jagamisel. Kalevipoeg
ütles:”Suurem saab suurema ja väiksem
väiksema maatüki. Poisid hakkasid nuruma,
jagagu Kalevipoeg ise kaheks maa, muidu ajab
ahnus jälle tülli.
Foto:http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Matsalu_Kloostri_luht_kasari_j%C3%B5gi.jpg
Nüüd hakkas Olevipoeg maad mõõtma, jõe kaldalt, kuid pistis
veest pea välja vetevaim, kellel oli jõe põhjas vägev talu.
Vetevaim küsis:”Mis tööd te teete?” Olevipoeg lubas vee
seisma panna nii, et keegi sisse ega välja ei pääse.
Vetevaim lubas suure tasu maksta, ärgu seda tehku.
Olevipoeg küsis tasuks kaabutäie taalreid.
Vetevaim, Alevipoeg ja kannupoiss kaevasid kavala augu,
mis ei täitunud, kaabusse.
Foto:http://www.rolandtokko.com/tag/kuld/
Varakult tuli vetevaim ja hakkas kaabut taalritega täitma,
tassis kohale mitu hõlmatäit hõbedat ja terve koorma kulda,
kuid kaabu jäi tühjaks.Viimaks oli kõik vara vetevaimul
otsas ja ta palus kannatada sügiseni, siis maksab võla ära.
Olevipoeg ei nõustunud.Vetevaim läks nüüd emalt laenu
paluma.Olevipoeg saatis kannupoisi kaasa.Nad kõndisid
salaradu, kus polnud veel ükski elav inimene käinud.
Foto:http://christineshomeandtraveladventures.blogspot.com/2013_12_01_archive.html
Eemalt hakkas valgust välkuma. Seisiski vägev
veealune talu.Tulid vastu vetevaimu vennad,
palusid lauda kehakinnitust võtma. Kuldsed ja
hõbedased nõud ja uhked toidud tunnistasid
talu
rikkust. Kuid kannupoisid ei söönud ega
joonud,
Foto:http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/4kalevipoeg/5-4-15-3.htm
Vetevaimu vennad hakkasid salajuttu
sosistama,
sidusid kannupoisi kinni ja hakkasid teda nagu
takukoonalt pillutama seinast seina.
Kannupoiss
Foto:http://www.geopeitus.ee/aare/1667
Kui ta jõudis maa peale tagasi, nägi, et Alevipoeg oli
varandusega kadunud kuid vetevaim oli kannupoisile järele
kihutanud ja sai mehe kätte ja hakkas pilkama.Ta ütles, et
tema
ei jõua üksi nii ränka kullakoormat kanda, peame tagasi
minema. Nad otsisid parajat paika jõu katsumiseks ja leidsid
Foto:http://www.dragon.ee/irve/blog//2008_04_01_arhiiv.html
Kalevipoeg küsis, kust see imelik külaline on
välja tulnud. Alevipoeg vastas,et ta jäi mulle kaabutäie
kulda võlgu. Kannupoiss pajatas, et nad lähevad Närska
mäele rammu katsuma. Kalevipoeg pistis kannupoisi
taskusse ja ütles, et mina olen Vetevaimule paras mees
Foto:http://blog.erm.ee/?p=4690
Läksid siis koos mäele, kus hakati linguga kivi
viskama. Vetevaimu kivi kukkus Võrtsijärve
kaldale.Kalevipoja kivi aga kukkus alles maha
Peipsi rannal. Nüüd hakati vägikaigast vedama.
Ka siin võitis Kalevipoeg.Vetevana lendas kaugele
võpsikusse, kus pidi palju päevi oma
konte katsuma ja sooni siluma.
Foto:http://www.istockphoto.com/stock-photo-5309728-hat-full-of-money.php
Nüüd jutustas Alevipoeg, kuidas ta oli jõepõhja
peremeest katkise kaabuga tüssanud ja ta
ütles,
et vetevaim on talle ikka kübaratäie raha võlgu.
Kalevipojale meenus, et ta on ikka Soome
sepale mõõga eest võlgu. Ta palus, et
Olevipoeg purjetaks Soome ja sepale võla ära
Foto:http://en.wikipedia.org/wiki/Kalevipoeg
Kalevipoeg aga mõtles teisel päeval minna Peipsi tagant
laudu tooma, et ehitada maale tugevaid linnu,kus rahvas võiks
vaenlase eest kaitset leida.Kalevipoeg tõmbas taskus välja
kannupoisi,rääkis oma kavatsustest ja ütles, et
kannupoiss jääb koha peale ja valvab, kui Virust
uusi sõjasõnumeid tuleb, siis saadab kullerid mulle järele.
Foto:http://www.e-kunstisalong.ee/?e=naitused&n=48&num=4142
Õhtul heideti koos puhkama. Ilus ilmaneitsi,kõue käharapäine
tütar, liugles ja lendas laias laanes. Ta sattus sügava kaevu
juurde ning tahtis janu kustutada.Hakkas kaevust vett
vinnama,neitsit märkas metshaldja poeg, kes tõttas talle appi.
Neitsikene ehmatas ja pillas kogemata sõrmuse
sügavale vette.
Nutt kostis ka Kalevipoja kõrvu.
Kalevipoeg tõttas kohe appi,
hüppas kaevu põhja kallist
sõrmust otsima.Seda lugu aga
panid tähele
sortsid, veeretasid kiiruga kaevu
äärde raske veskikivi ja kukutasid
Kalevipojale kaela. Nad lootsid
Kalevipoja hukata, kuid
Kalevipoeg tuli kaevust välja,
veskikivi sõrmes. Nõnda ei
saanudki Ilmaneitsi oma sõrmust
kätte.

Más contenido relacionado

La actualidad más candente

Rahvaluule õPpematerjal 8 B Klassile, Helen KõRgesaar
Rahvaluule õPpematerjal 8  B Klassile, Helen KõRgesaarRahvaluule õPpematerjal 8  B Klassile, Helen KõRgesaar
Rahvaluule õPpematerjal 8 B Klassile, Helen KõRgesaarHelenkorgesaar
 
Johannes aavik ja keelekorraldus
Johannes aavik ja keelekorraldusJohannes aavik ja keelekorraldus
Johannes aavik ja keelekorraldusAnnean
 
Arvamuslugu
ArvamusluguArvamuslugu
ArvamusluguMaiaLust
 
Tõde ja õigus
Tõde ja õigusTõde ja õigus
Tõde ja õigusRuth Maal
 
Friedrich Robert Faehlmann
Friedrich Robert FaehlmannFriedrich Robert Faehlmann
Friedrich Robert Faehlmannailuj123
 
A. H. Tammsaare
A. H. TammsaareA. H. Tammsaare
A. H. TammsaareTNG
 
Eduard vilde elu ja looming
Eduard vilde elu ja loomingEduard vilde elu ja looming
Eduard vilde elu ja loomingDiana Mölder
 
Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.
Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.
Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.Ruth Maal
 
Laanemeresoome keeled
Laanemeresoome keeledLaanemeresoome keeled
Laanemeresoome keeledlykuningas
 
Suur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioonSuur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioonNatalja Dovgan
 
Kristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak PetersonKristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak Petersonailuj123
 
Carl robert jakobson
Carl robert jakobsonCarl robert jakobson
Carl robert jakobsontriibune
 
Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse kujunemine 1944
Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse kujunemine 1944Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse kujunemine 1944
Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse kujunemine 1944Lilith Tamm
 
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu MarisAndrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu MarisTNG
 
Gustav Suits
Gustav SuitsGustav Suits
Gustav Suitsailuj123
 

La actualidad más candente (20)

Rahvaluule õPpematerjal 8 B Klassile, Helen KõRgesaar
Rahvaluule õPpematerjal 8  B Klassile, Helen KõRgesaarRahvaluule õPpematerjal 8  B Klassile, Helen KõRgesaar
Rahvaluule õPpematerjal 8 B Klassile, Helen KõRgesaar
 
Johannes aavik ja keelekorraldus
Johannes aavik ja keelekorraldusJohannes aavik ja keelekorraldus
Johannes aavik ja keelekorraldus
 
Arvamuslugu
ArvamusluguArvamuslugu
Arvamuslugu
 
INIMESE LUUSTIK
INIMESE LUUSTIKINIMESE LUUSTIK
INIMESE LUUSTIK
 
Tõde ja õigus
Tõde ja õigusTõde ja õigus
Tõde ja õigus
 
Friedrich Robert Faehlmann
Friedrich Robert FaehlmannFriedrich Robert Faehlmann
Friedrich Robert Faehlmann
 
A. H. Tammsaare
A. H. TammsaareA. H. Tammsaare
A. H. Tammsaare
 
Kreeka jumalad
Kreeka jumaladKreeka jumalad
Kreeka jumalad
 
Eduard vilde elu ja looming
Eduard vilde elu ja loomingEduard vilde elu ja looming
Eduard vilde elu ja looming
 
Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.
Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.
Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.
 
Laanemeresoome keeled
Laanemeresoome keeledLaanemeresoome keeled
Laanemeresoome keeled
 
Vanakreeka teater
Vanakreeka teaterVanakreeka teater
Vanakreeka teater
 
Suur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioonSuur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioon
 
Kristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak PetersonKristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak Peterson
 
Toiduahel
ToiduahelToiduahel
Toiduahel
 
Carl robert jakobson
Carl robert jakobsonCarl robert jakobson
Carl robert jakobson
 
Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse kujunemine 1944
Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse kujunemine 1944Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse kujunemine 1944
Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse kujunemine 1944
 
Noorem kiviaeg Eestis
Noorem kiviaeg EestisNoorem kiviaeg Eestis
Noorem kiviaeg Eestis
 
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu MarisAndrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
 
Gustav Suits
Gustav SuitsGustav Suits
Gustav Suits
 

Destacado

Kokku- ja lahkukirjutamine
Kokku-  ja lahkukirjutamineKokku-  ja lahkukirjutamine
Kokku- ja lahkukirjutamineRuth Maal
 
Kuidas teha fotoromaane
Kuidas teha fotoromaaneKuidas teha fotoromaane
Kuidas teha fotoromaaneAimi Jõesalu
 
Kokku- ja lahkukirjutamine sõnuti
Kokku- ja lahkukirjutamine  sõnutiKokku- ja lahkukirjutamine  sõnuti
Kokku- ja lahkukirjutamine sõnutiRuth Maal
 
Eesti teatrid
Eesti teatridEesti teatrid
Eesti teatridTLG
 
Teater Eestis
Teater EestisTeater Eestis
Teater Eestistiia
 
2015 Upload Campaigns Calendar - SlideShare
2015 Upload Campaigns Calendar - SlideShare2015 Upload Campaigns Calendar - SlideShare
2015 Upload Campaigns Calendar - SlideShareSlideShare
 
What to Upload to SlideShare
What to Upload to SlideShareWhat to Upload to SlideShare
What to Upload to SlideShareSlideShare
 
Getting Started With SlideShare
Getting Started With SlideShareGetting Started With SlideShare
Getting Started With SlideShareSlideShare
 

Destacado (16)

Kalevipoeg
KalevipoegKalevipoeg
Kalevipoeg
 
Kalevipoeg 2.lugu
Kalevipoeg 2.luguKalevipoeg 2.lugu
Kalevipoeg 2.lugu
 
Kokku- ja lahkukirjutamine
Kokku-  ja lahkukirjutamineKokku-  ja lahkukirjutamine
Kokku- ja lahkukirjutamine
 
Kuidas teha fotoromaane
Kuidas teha fotoromaaneKuidas teha fotoromaane
Kuidas teha fotoromaane
 
Knut Hamsun
Knut HamsunKnut Hamsun
Knut Hamsun
 
Kokku- ja lahkukirjutamine sõnuti
Kokku- ja lahkukirjutamine  sõnutiKokku- ja lahkukirjutamine  sõnuti
Kokku- ja lahkukirjutamine sõnuti
 
Otsekõne
OtsekõneOtsekõne
Otsekõne
 
Eestimaa
EestimaaEestimaa
Eestimaa
 
Kalevipoeg1
Kalevipoeg1Kalevipoeg1
Kalevipoeg1
 
Eesti teatrid
Eesti teatridEesti teatrid
Eesti teatrid
 
Eesti Teater 100
Eesti Teater 100Eesti Teater 100
Eesti Teater 100
 
Teater Eestis
Teater EestisTeater Eestis
Teater Eestis
 
Lolita
LolitaLolita
Lolita
 
2015 Upload Campaigns Calendar - SlideShare
2015 Upload Campaigns Calendar - SlideShare2015 Upload Campaigns Calendar - SlideShare
2015 Upload Campaigns Calendar - SlideShare
 
What to Upload to SlideShare
What to Upload to SlideShareWhat to Upload to SlideShare
What to Upload to SlideShare
 
Getting Started With SlideShare
Getting Started With SlideShareGetting Started With SlideShare
Getting Started With SlideShare
 

Más de Ruth Maal

Meediateksti kriitiline lugemine ja analüüs
Meediateksti kriitiline lugemine ja analüüsMeediateksti kriitiline lugemine ja analüüs
Meediateksti kriitiline lugemine ja analüüsRuth Maal
 
Kirjandusvoolud ajateljel
Kirjandusvoolud ajateljelKirjandusvoolud ajateljel
Kirjandusvoolud ajateljelRuth Maal
 
Modernistlikud suunad
Modernistlikud suunadModernistlikud suunad
Modernistlikud suunadRuth Maal
 
Realism vs romantism
Realism vs romantismRealism vs romantism
Realism vs romantismRuth Maal
 
Kirjavahemärgid
KirjavahemärgidKirjavahemärgid
KirjavahemärgidRuth Maal
 

Más de Ruth Maal (6)

Meediateksti kriitiline lugemine ja analüüs
Meediateksti kriitiline lugemine ja analüüsMeediateksti kriitiline lugemine ja analüüs
Meediateksti kriitiline lugemine ja analüüs
 
Kirjandusvoolud ajateljel
Kirjandusvoolud ajateljelKirjandusvoolud ajateljel
Kirjandusvoolud ajateljel
 
Modernistlikud suunad
Modernistlikud suunadModernistlikud suunad
Modernistlikud suunad
 
Modernism
ModernismModernism
Modernism
 
Realism vs romantism
Realism vs romantismRealism vs romantism
Realism vs romantism
 
Kirjavahemärgid
KirjavahemärgidKirjavahemärgid
Kirjavahemärgid
 

Kalevipoeg I osa