3. 3
Sissejuhatus
Internetonüle maailma võrgustik, mis annab võimaluse inimesel teha mida iganes ta
tahab. Suhtlemine, mängude mängimine, muusika kuulamine ja filmide vaatamine,
asjade ostmine, programmide allalaadimine ja ka palju muid asju võimaldab internet
teha. Igati hea see internet. Kuid iga heaga kaasneb alati ka halb.
Suhtlemiseseipruugiigainimeneollahea, mängimiselvõidkaotadaendaarvutiandmeid,
internetis ostmine võib lõppeda ka petta saamisega ja rahast ilma jäämisega,
allalaadimiselvõidoma arvutisse saadaviiruseid.Nii,etinernetispeabolemavägaettevaatlik.
Turvalisus internetis on olnud probleemiks ja seda on arutatud juba ajast, kui Internet
sai kõigile kättesaadavaks. Kasutan ise igapäevaselt arvutit ja internetti ja olles kokku
puutunud nii mõnegi probleemiga, valisin oma loovtööks teema ,,Targalt internetis”, et
teavitada 1-4 klassi õpilasi internetis olevatest ohtudest ja kuidas nende eest ennast
kaitsta.
4. 4
Hetkeolukord laste internetikasutamises
Internetikasutus on muutunud laste igapäevaelu lahutamatuks osaks: vähemalt
iganädalaselt kasutab internetti 93% 9-16aastastest lastest (60% kasutab iga päev või
peaaegu iga päev) (EU Kids Online 2010).
Arvutiga mängimine on lapsele mäng nagu iga teinegi. Mängides saab ennast välja
elada, panna proovile, sõpradega suhelda ja omavahel mõõtu võtta. Arvutimäng on
samamoodi arendav nagu lauamäng või õues peituse mängimine — laps õpib uusi
olukordi hindama ja lahendusi otsima ( Targalt internetis). Probleemid võivad aga
tekkida, kui need mängud muutuvad lapsele kõige tähtsamaks ning ta veedab kogu oma
vaba aja arvuti taga olles. See mõjub lapse tervisele, eelkõige silmadele ja rühile (pidev
istumine sundasendis).
Lapsed avaldavad internetis oma isiklikke andmeid – telefoninumbrit, kodust aadressi,
kooli nimetust, liikumisharjumusi, fotosid, kuna nad ei teadvusta endale ohte, mida
selline käitumine võib kaasa tuua – andmete kuritarvitamisest kuni füüsiliste
rünnakuteni välja (EMT, 2009).Lapsed, kes interneti kasutades ohtude peale ei mõtle,
võivad sattuda ebameeldivatesse olukordadesse. Et neid vältida tuleb lastele selgitada, et
kõik, mis internetis on, ei pruugi alati tore olla.
Tänapäeval lastel võimalik internetis juurde pääseda teabele, mida muul juhul võib
pidada ebaseaduslikuks. Piisab vaid valida otsingusüsteemis vajalikud sõnad ja kasutaja
saab täieliku pääsu filtreerimata ressurssidele nagu pornograafilised fotod ja videod,
juhendid, kuidas valmistada lõhkeaineid, juhendid, kuidas luua ja kasutada
häkkimistarkvara, kuidas kasutada narkootikume ja muu ebameeldiv teave (Whitenet
2005).
Tänapäeval toetavad lapsi suhtlemisel tehniliste vahendite võimalused, mis
võimaldavad kerge vaevata ning kodust lahkumata suhelda korraga paljude inimestega.
See on hea viis sõpradega suhtlemiseks, kuid neid võimalusi võidakse ära kasutada ka
märksa negatiivsematel eesmärkidel, sh küberkiusamiseks (K.Kuusk 2010).
Peamisteks online-riskidekson:ebasobiv sisu;suhtlemisega seotud;käitumuslikud
riskid;interneti liigkasutamine(A. Bojaršinov 2013).
5. 5
Loovtöö eesmärk
Käesoleva loovtöö eesmärgiks on teavitada Tallinna Laagna Gümnaasiumi 1.-4.
klasside õpilasi ohtudest internetis ja anda nõuandeid, kuidas internetis ennast
turvalisemalt tunda.
Loovtöö läbiviimise tulemusena õpilane teab;
kui pikk on arvutikasutamise aeg, et ei oleks kahjulik tervisele;
miks on oluline kaitsta oma salasõna ja parooli;
et inimesed, keda me päriselus ei tunne, ei saa olla sõbrad internetis
millistel tingimustel on lubatud pildistada ja filmida ning mis tingimustel tohib
neid internetti üles laadida;
et internetis tuleb käituda samamoodi nagu päris elus- olla viisakas ja ei tohi
teisi kiusata;
mida teha, kui satub segadust tekitavatele lehekülgedele internetis.
Märksõnadeks loovtöös on: arvutikasutamise aeg; isikuandmete kaitsmine; võõrad
inimesed internetis; fotod ja videod, käitumine internetis, ebasobiva sisuga leheküljed.
6. 6
Loovtöö ettevalmistamine ja läbiviimine
,,Targaltinternetisˮ blogi loomine.
Kõigepealt koostasin ma blogi (http://www.targaltinternetis.blogspot.com/ ) kuhu
hakkasin koguma loovtööga seonduvaid materjale ja ka tulevikus planeerin ma
postitada sinna erinevat informatsiooni, mis on seotud turvalise interneti kasutamisega.
Veebiküsitluse loomine
Veebiküsitluse koostasin Google Formis. Küsimused olid valikvastustega ja igal
küsimusel oli ainult üks õige vastus. Küsimusi kokku oli 8.
Ühistöövahendi loomine 3. Klassidele.
Ühistöövahendi tegin keskkonnas padlet.com ja jagasin selle aadressi 3. Klasside
klassijuhatajatele. Seal oli võimalik igal õpilasel kirja panna oma mõtted turvalise
inteneti kohta. Sinna sai lisada ka fotosid ja filme.
Infotunnid 1.- 4. klassidele
18. veebruaril toimusid infotunnid 1.- 4. klassidele meie kooli auditooriumis koos
õpetaja Piret Seepaga. Infotundideks valmistasin PowerPoint esitlused (Lisa1), kuhu
lisasin õpilastele vaatamiseks eakohased filmid (esimesele klassile näitasin Jänku- Jussi
internetimaailma, teisele ja kolmandale klassile Netilammaste multifilme, neljandale
klassile uusi Netilammaste multifilme subtiitritega), Infotundides selgitasin õpilastele
kuidas peab käituma internetis, et ennast turvaliselt tunda, kas ja kellega võib suhelda
läbi interneti, kui kaua õpilased võivad järjest arvutit kasutada, et see tervist ei
kahjustaks, kuidas tuleb inernetis käituda ja mida peab tegema kui satud internetis
lehele, mis ei ole mõeldud lastele.
Igale klassile valmistasin ka ülesande, mida nad pidid sooritama peale infotundi.
1.klassidele oli valmistatud pusle, mis neil tuli kokku panna ja ära värvida.(Lisa 2)
2.klassid pidid joonistama A4 paberile plakat ,,Kuidas internetis käituda?ˮ (Lisa 3)
7. 7
3.klasside õpilastele oli ülesandeks arvutiklassis internetis ühistöövahendi (seinale)
postitada internetis käitumise reeglid, mis kajastaksid internetis käitumise reegleid.
(Lisa 4)
4.klasside õpilastele oli ülesandeks oli internetiturvalisuse veebiküsitluse (Lisa 5)
täitmine arvutiklassis. Küsitluses olid küsimused selle kohta, et mis moodi levivad
viirused kõige rohkem, kui sulle on saadetud kahtlane e-mail siis mida sa peaksid
tegema ja ka mõned sellised kus sa pead andma vastuse sellel kohta näiteks, miks ei tohi
anda enda kodust informatsiooni teistele.
Plakatite ja puslede pildistamine.
Õpetaja Piret Seepa aitas teha pilte pusledest ja plakatid skanneerisin ning panin need
kõik enda blogisse (Lisa 6)
Kokkuvõte infotundidest
Infotundides selgus, et 1. klassi õpilased kasutavad arvutit ja internetti küll igapäevaselt
ja enamusel on kindlaks määratud arvutikasutamisaeg. See küll ületab normi, kuid üle
tunni aja (norm on pool tundi) enamusel ei ole lubatud arvuti taga olla.
Internetis mängitakse mänge, vaadatakse videoid ja ka tegeletakse õppimisega- näiteks
peast arvutamisega mängudes. Suhtlemiseks esimese klassi õpilased internetti ei kasuta.
2. klasside õpilased kasutavad aga arvutit juba palju rohkem. Mõnel on oma arvuti ja ka
ajalist piirangut vanemate poolt pole määratud. 12 õpilasel on kasutajakonto
suhtlusportaalis Facebook ja pooled neist suhtlevad selle kaudu oma vanemate ja
klassikaaslastega. Võõrastega suhtlemist ei toimu. Põhiliseks tegevuseks internetis on
mängimine, millega peaaegu kõik tegelevad. Mõned õpilased kasutavad miksikese
keskkonda kodus õppimiseks. Oli ka 2 õpilast, kes kodus arvutit ei kasuta.
3. klassi õpilastest pooltel oli oma arvuti ning selle kasutusaega keegi ei piira. Inernetti
kasutatakse palju ka läbi mobiiltelefoni, kus mängitakse mitmekesi. Facebooki kontod
on paljudel, rohkem tüdrukutel, kus suheldakse omavahel ja laetakse endast pilte üles.
On olnud kokkupuuteid võõrastega, kes ennast sõbraks pakuvad, kuid õpilased on
käitunud arukalt ning ei ole võõrastega suhelnud.
8. 8
4. klasside õpilastel on enamusel võimalus kasutada arvutit piiramatult. Poisid põhiliselt
vaatavad naljavideoid ja mängivad mänge, milles osalevad ka võõrad. Tüdrukud
tegelevad rohkem lauluvideote vaatamisega ning ka õppetööga- seda siis mängudes ja
keskkondades, kus on võimalus oma teadmisi kontrollida (n: Miksike.ee). Facebooki
kontod on olemas enamusel, kuid neid kasutatakse harva (või ei julgenud õpilased seda
tunnistada). Võõrastega on kokkupuuteid ka olnud. See on õpilaste arvates naljakas ja
neid ei panda lihtsalt tähele.
Kuisamisest internetis ei osanud õpilased midagi rääkida- ju siis neil puudus kogemus.
Küsitluse kokkuvõte
Neljandate klasside internetiturvalisuse küsitluses osales 43 õpilast. Enamus õpilasi
(76,7%) arvas, et arvutiviiruseid levitavad kurjategijad. Ja ainult 7% vastas õieti, et
arvutiviirused levivad põhiliselt e-maili teel. Samas võib ka nõustuda enamusega, kuna
keegi ju mõtleb välja süsteemid, läbi mille e-maili teel viiruseid edastada.
Kahtlase ja võõralt aadressilt saadetud e-maili kustutavad koheselt 81,4% vastanutest. 8
vastajat arvasid vist nalja teha ja valisid vastuseks, et saadavad sellise kirja edasi oma
tuttavatele ja õpetajale. Õpilase on teadlikud ka ahelkirjadest, mida eelistatakse koheselt
kustutada.
Kiri arvutiekraanil, millest aru ei saada tähendab 93% vastajatele, et tuleb kutsuda keegi
täiskasvanu/ targem, kes aitab mõista, mis arvutis toimub.
Oma isikuandmeid võõrastele internetis ei avalda ükski vastanutest. Internet tõmbab ligi
pettureid. Oma isikuandmete avaldamisega tuleb alati olla ettevaatlik.
Netikett kui mõiste tekitas segadust, siiski 55,8% vastas õieti nagu näitab joonis 1.
Netikett on reeglite kogumik, mis kirjeldab, kuidas internetis käituda. Netiketti järgides
on internet ohutum koht.
Mida internetis teha ei tohi- selles oldi 100% ühisel meelel, sest mitte kunagi ei tohi
teisi kiusata- ei internetis ega väljaspool internetti.
9. 9
Kokkuvõte
Käesoleva loovtöö eesmärgiks oli teavitada Tallinna Laagna Gümnaasiumi 1.-4.
klasside õpilasi ohtudest internetis ja anda nõuandeid, kuidas internetis ennast
turvalisemalt tunda. Loovtöö läbiviimiseks korraldasin infotunnid käsitletaval teemal.
Vesteldes õpilastega selgus, et nad on teadlikud, et arvutkasutamise aeg on pool tundi,
kuid seda eiratakse ikkagi. Samuti oma isikuandmete kaitsmisest on nad teadlikud.
Pildistamises ja piltide Facebooki laadimises tekkisid lahkarvamused, kuid kui hiljem
filme vaatasime, said õpilased aru, et kõiki pilte ikkagi ei peaks kogu maailmale
näitama. Võõraste inimestega üljuhul lastel kontakte internetis ei ole, erandjuhul
meeskonnamängudes. Teiste mänguritega päriselus aga kokku pole saadud ja ei
tahetagi. Õpilased kasutavad palju internetti erinevates vahendites, kuid põhiliselt
tegeletakse mängude mängimisega. Küberkiusamise peale pole isegi mõeldud.
Käitumises on aga endale lubatud teinekord olla ,,naljamees” ja ropendaja. Näiteid
sellise käitumise tagajärgedest tuues, suutsin nii mõnegi meelt muuta.
Kokkuvõtteks täitsin loovtöö eesmärgid, tehes teavitustööd interneti turvalisuse
teemadel.
Lisaks infotundidele koostsin veebilehekülje, kuhu ka tulevikus soovin antud teemalist
materjali koguda.
10. 10
Kasutatud kirjandus
A. Bojaršinov.Vanemliku järelevalve tarkvara roll lapse turvalise
internetikasutamise tagamisel. Lapsevanemate nägemus. Magistritöö 2013
EMT. EMT ja rate.ee algatavad noorte turvalise internetikäitumise projekti
(pressiteade 2009) https://www.emt.ee/uudised/-/uudisvoog/uudis/16820
EU Kids Online. Riskid ja turvalisus internetis: Euroopa laste vaatenurk.
Peamiste tulemuste eestikeelne kokkuvõte.Koostajad: V. Kalmus, K. Karu, L.
Komp, P.Runnel, P. Pruulmann Vengerfeldt, A. Siibak ja K. Ugur (EU Kids
Online Eesti projektitiim, TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
(2010):
http://www.lse.ac.uk/media@lse/research/EUKidsOnline/EU%20Kids%20II%2
0(2009-11)/EUKidsExecSummary/EstoniaExecSum.pdf
K. Kuusk küberkiusamine ja sellega seotud karakteristikud tallinna koolide 7.-9.
Klasside õpilaste seas. Magistritöö 2010 http://www.targaltinternetis.ee/wp-
content/uploads/2011/02/K%C3%BCberkiusamine_mag.t%C3%B6%C3%B6.K.
Kuusk_.pdf
Targalt Internetis. Tiigrihüppe Sihtasutus. Arvutimängud. Mida peab teadma
arvutimängudest. Abimaterjal lapsevanemale (2005)
http://www.targaltinternetis.ee/wp-
content/uploads/2011/12/Arvutim%C3%A4ngud.pdf
WhiteNet Home Edition, Laste turvalisus inteernetis:
http://www.whitenet.eu/ee/internet.html