6. Maailmameri
• U 71% maakera pinnast on kaetud veega
Maailmameri on tähtis, sest:
– Seal elab palju liike, kes mujal ei ela
– Vetikad toodavad hapnikku
– Mõjutab kliimat
– Toit inimestele
– ….?
10. Maailmamere osad
Mered ja lahed (seal, kus ookean lõikub mandrisse
või saarte vahel)
Sisemeri – veevahetus ookeaniga toimub väinade kaudu
11. Maailmamere osad
Mered ja lahed (seal, kus ookean lõikub mandrisse
või saarte vahel)
Sisemeri – veevahetus ookeaniga toimub väinade kaudu
Ääremeri – osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega
12. Maailmamere osad
Mered ja lahed (seal, kus ookean lõikub mandrisse
või saarte vahel)
Sisemeri – veevahetus ookeaniga toimub väinade kaudu
Ääremeri – osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega
Saartevaheline meri – maailmamere osa, mida
ümbritsevad saarestikud
14. Maailmamere vee koostis ja omadused
Merevesi on mitmesuguste mineraalainete,
soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja
lahus, mis sisaldab lisaks ka hõljuvaineid
Foto: aquaviews.net
16. Maailmamere vee koostis ja omadused
Soolsus
Keskmine soolsus on 35‰,
normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust
vahemikus 32-38‰.
17. Maailmamere vee koostis ja omadused
Soolsus
Keskmine soolsus on 35‰,
normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust
vahemikus 32-38‰.
Piiratud ühendusega sisemered võivad olla
magedamad (nt. Läänemeri – 4-12‰) või
soolasemad (Punane meri – 42-43‰).
18. Maailmamere vee koostis ja omadused
Soolsus võib varieeruda ka kihiti.
•Umbes 200 m paksuses pinnakihis on
soolsus eri paikades erinev.
•Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub
ning umbes 2 km sügavusest alates on
soolsus püsivalt vahemikus 34,6-35,0 ‰
23. Soolsus sõltub:
• Kalda- ja põhjakivimite koostisest
• Aurumisest
• Sademetest
• Suubuvate jõgede magevee hulgast
24. Soolsus mõjutab
• Soolsusest sõltub suuresti veekogu
elustiku liigirikkus.
See on suurim normaalsoolsusega vees,
üsna suur magevees ja madalaim
magestunud (riim-)vees.
• Soolsus mõjutab
hoovuste liikumist
25. Temperatuur
• Maailmamere pinnale langevast
päikesekiirgusest neeldub vees
92%.
• Ligi 2/3 sellest neeldub 1 m
paksuses pinnakihis
• Neeldumine lõpeb 30-40 m
sügavusel
Joonis: deepoceanenterprises.com
26. Temperatuur
Pinnakihis:
• Ekvaatori lähedal aastaringselt u +27°C.
• Pooluste poole liikudes langeb.
• Kõige soojem piirkond – termiline ekvaator –
asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel.
• Soolane vesi jäätub -2°C juures.
27. Temperatuur
Põhjakihtides:
• Sügavamal on vesi tihedam
ja külmem.
• Vesi on kõige tihedam
+4°C juures.
• Järelikult ookeani põhjas
on vee temp……
Joonis: deepoceanenterprises.com
30. Maailmamere põhjareljeef
Mandrilava ehk šelf on veealane tasandik, mis
ääristab mandreid, selle laius võib ulatuda kohati
1300 kilomeetrini ning sügavus võib olla
mõnekümnest meetrist 500 meetrini.
Mandrilava on tekkinud peamiselt mandrite
äärealade vajumisel ning mere pealetungi ja
üleujutuste tagajärjel.
32. Maailmamere põhjareljeef
Ookeani keskmäestik –
pikk veealune mäestike
süsteem. See tähistab
laamade servaala, kus
toimub uue maakoore
teke. Riftiorg – pikk
kitsas lõhe piki mäestiku
harja, kust voolab välja
laava
Foto:geograafia10a.pbworks.com
33.
34. Maailmamere põhjareljeef
Süvik – pikk ja kitsas nõgu maailmamere
põhjas, mis on tekkinud laama
sukeldumise kohta
Joonis: volcano.oregonstate.edu
