1. Vene aeg. 12 ja 13 . jaanuar

5. 5. 1866. aasta vallaseadus keelas Eesti- ja Liivimaal talupoegadele võimaluse kohalike asjade otsustamisel kaasa rääkida. 4 . Katariina II (1762-1796) viis läbi Balti poliitikat, mis oli suunatud sellele, et nüüd Balti provintsides linnadel oli piiratud omavalitsusõigus. 3. Roseni deklaratsioon - talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument, kus väidatakse, et talupoegadel on vabaduseõigused ning nad võivad kaebata mõisnike peale 2.Alates 1877. aastast linnades hakkasid tegutsema linnaduumad , mis olid kaasaegsete linnavolikogude eelkäijad. 1.Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal ja , Liivimaal 13.-20 sajandini. V Õ Väide (Õige või Vale?)

8. Talude järk-järguline müümise korraldamine, mis pidi kaasa tooma teoorjuse kadumise. Talu võis osta ja müüa. Päriseksostmisega kaasnes kruntiajamine (tekkisid komplekssed maaomandid). Liivimaa Eestimaa 1849 1856 Pärisorjuse kaotamine, talup. oli vaba ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talup. rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talup. võis kolida teise mõisa, kui mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine. Eestimaa Liivimaa 1816 1819 Keelatakse talup. müük ja ost. Loodi vallakohtud (kohtunikud talupojad ise), anti õigus talup. oma talu pärandada ja normeeriti koormisi. Toimus maade ülemõõtmine ja hindamine. Piirati mõisnikel kodukariõigust. Koostati vakuraamatud (dokumendid talup. kohustustega) Eestimaa ja Liivimaa 1804 Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale. Eestimaa 1802 Seaduse sisu Kubermang Aasta