Juhan Lehepuu, 11. klassi viimane teema

1. ETTEVÕTLUS
Juhan Lehepuu

2. Leiame vastused küsimustele:
Mis on ettevõte ja kes on ettevõtja?
Kuidas ergutab turumajandus ettevõtlikkust?
Kuidas saadakse ettevõtjaks?
Millised on väikeettevõtete eelised ja
probleemid?
Kuidas toetatakse Eestis väikeettevõtlust?
Millised on Eestis tegutsevate ettevõtete
organisatsioonivormid?
Kuidas on organiseeritud suurettevõtted?
Kuidas arenes ettevõtlus taasiseseisvunud
Eestis?

3. Ettevõte on tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid.
Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris
kasusaamise eesmärgil ja kannab sellesse
ärisse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski
Ettevõtlikkus:
1. hoiak, mida iseloomustavad loov ja
uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas
juhtimine;

4. 2. võimaluste nägemine ja nendele
reageerimine, et tuua turule uusi või
paremaid tooteid;
3. oskuste ja võimete kogum, kus oluline
koht on analüüsivõimel, paindlikkusel,
enesetunnetusel, sihikindlusel, suhtlemis-,
organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise
oskustel.
Ettevõtlikkus isikuomadusena on paljudele
omane, kuid kõigist ei saa ettevõtjat.
Arvatakse, et ettevõtjaks hakkamisel on
kõige tähtsam sisemine valmisolek.

5. Ettevõtlus on seadusega kooskõlas olev
majandustegevuse vorm, mille põhiline
eesmärk on kasumi teenimine.
Ettevõtlusel on teisigi ülesandeid:
1. ühiskonna (ostjate, klientide) vajaduste
rahuldamine;
2. “toodab raha” ühiskonna toimimiseks;
3. tagab omanikele sissetuleku;
4. tagab töötajatele sissetuleku;
5. annab võimaluse eneseteostuseks.

6. Kuidas saadakse ettevõtjaks?
1. Alustatakse varajases nooruses
(BASTIONI omanik Indrek Stahl).
2. Arendatakse ja müüakse tavalisi tooteid
teistest erinevalt (mahepõllundus)
3. Leitakse müümiseks uusi meetodeid
(võrkturustus, internetikauplused).
4. Järgitakse ja arendatakse peretraditsioone
(Raplamaal Kabalas asuv Pettaide villaveski)
Ettevõtja isikuomadused:
1. algatusvõime;
2. loovus;

7. 3. julgus võtta riske ja kanda vastutust;
4. soov ise teha ja otsustada;
5. eesmärgikindlus;
6. töökus;
7. soov eneseteostuse, raha ja võimu järele;
8. intuitsioon.
Kas ettevõtjaks sünnitakse või on võimalik
ettevõtjaks õppida?
Edukate ettevõtjate elulood näitavad, et ühest
vastust ei ole. Kaasasündinud isikuomadused
on olulised, kuid ettevõtlusoskused on suures
osas õpitavad (maksu- ja tööseadusandlus…)

8. Näiteid edukatest ettevõtjatest:
1. Steven Jobs - Apple I
2. Bill Gates - tarkvara
3. Joakim Puhk - suurkaupmees, tööstur,
poliitik.

9. Väikeettevõtete roll majanduses
Tavaliselt on alustavad firmad
väikeettevõtted.
Eesti ettevõtted 2003 töötajate arvu järgi:
1. mikroettevõtted (alla 10 töötaja) - üle 48
tuhande (86%);
2. väikesed ettevõtted (10 - 49 töötajat) - 6,5
tuhat (11,5 %);
3.keskmise suurusega ettevõtted (50 - 249
töötajat) - üle 1000 (2%);
4. suured ettevõtted (250 - …) - 156 (0,3%)

10. Suur osa Eestis tegutsevatest ettevõtetest on
väikeettevõtted.
Väikeettevõtete eelised:
1. Reageerivad kiiremini muutustele;
2. võime rahuldada erilisi turge.
Väikeettevõtete probleemid:
1. kehv juhtimine;
2. vähe raha;
3. madala kvaliteediga tööjõud.
Eestis toetatakse väikeettevõtete alustamist:
1. Internet - www.aktiva.ee;
2. ettevõtluskeskused;

11. 3. ettevõtlusinkubaatorid;
4. ettevõtluskoolitus;
5. väljaõpe töökohas;
6. Perekond.
Eesti ettevõtete organisatsioonivormid:
1. füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) - üks
omanik, kes pakub kaupu ja teenuseid oma
nimel.
Eelised:
* kasum;
* isiklikud saavutused;
* lihtne raamatupidamine

12. Puudused:
* piiramatu vastutus;
* piiratud rahalised vahendid;
* piiratud potentsiaal.
2. Täisühing - vähemalt kaks omanikku, kes
vastutavad ühingu kohustuste eest
solidaarselt kogu oma varaga.
Eelised:
* lisaraha;
* lisapotentsiaal;
* kerge luua

13. Puudused:
* piiramatu vastutus
* piiratud raha
* jagatud kohustused
3. Usaldusühing - vähemalt kaks omanikku.
Ühel neist on piiratud, teisel piiramatu
vastutus.
Eelised ja puudused on samad, mis
täisühingul.
4. Osaühing (OÜ) - äriühing, millel on
osadeks jaotatud osakapital. Minimaalne
osakapitali suurus on 2556 eurot (40 000 kr)

14. Igal osanikul saab olla ainult üks osa.
Osa suurus sõltub sissemakse suurusest.
Mida suurem on osa, seda rohkem on hääli.
Osaühing on Eestis kõige enam levinud
ettevõtluse vorm.
Osaühingu eelised:
* piiratud vastutus;
* piiramatu eluiga;
* suuremad ressursid;
* suhteliselt väike algkapital;
* kerge juhtida - väikesed OÜ ei vaja
nõukogu ega audiitorit.

15. OÜ puudused:
* keerukam raamatupidamine;
* loomine võib vajada juriidilist abi.
5. Aktsiaselts (AS) - äriühing, millel on
aktsiateks jaotatud aktsiakapital.
Minimaalne aktsiakapitali suurus on 25 564
eurot (400 000 krooni.)
Aktsia väikseim nimiväärtus on 0,64 €
(10 krooni).
Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada
üldkoosolekul ja kasumi korral saada
dividendi.
Aktsiaseltsi kõrgeim organ on üldkoosolek.

16. AS eelised:
* piiratud vastutus - Ldt (limited) - piiratud;
* omanike vahetamise kergus;
* piiramatu eluiga.
AS puudused:
* loomine on raske ja kallis;
* avalikustamine;
* topeltmaksustamine.
AS-id võivad olla ka riigi omanduses.
Riiklikud AS-id on need ettevõtted, mille
tegevust peetakse tähtsaks kogu rahva jaoks
(Tallinna Sadam, Lennujaam, post, transport)

17. Eestis oli 2003. aastal: Eestis oli 2010. a
1. FIE - 21 464 (25%); 33%
2. täisühing - 342 (0%) alla 1%
3. usaldusühing - 630 (1%) 1%
4. OÜ - 54 387 (65%) 66%
5. AS - 6743 (8%) alla 1%

18. Ettevõtete eriliigid
1. Mittetulundusühingud ja sihtasutused
Nende ettevõtete eesmärgiks ei ole kasumi
teenimine.
Eesmärgid on teised:
* hariduslikud
* heategevuslikud
* usulised
Mittetulundusühingutel on kindel
liikmeskond, sihtasutustel see puudub.

19. 2. Frantsiis on litsents (luba) juhtida
eraomanduses olevat ettevõtet nii, nagu
oleks see pika ahela osa.
Frantsiisi eelised:
* firma laiendamine väheste kulutustega;
* motiveerib töötajaid;
* emafirma abi (koolitus, töökorraldus…)
* saavad kasutada firma nime
Frantsiisi puudused:
* tugev kontroll (tegevuskorraldus, riietus)
* kaupade ostmine emafirmast tema poolt

20. 3. Ühistud - ettevõtted, mis täidavad oma
liikmete hüvanguks ettevõtlusoperatsioone.
* Korteriühistud.
* Tarbijate ühistud.
* Põllumajandusühistud.
* Tootmisühistud.

21. SUURETTEVÕTTED
* Asutamisleping
* Põhikiri
* Aktsionär
* Üldkoosolek
* Hääletamine
*Hääletamisvolitused
* Nõukogu
* Juhatus
* Omanduse ja juhtimise lahutamine
* Aastaaruanne

22. Ettevõtluse areng Eestis
Esimene samm turumajanduse suunas oli
riiklike väikeettevõtete (RVE) teke.
Esimene väikeettevõte “Mainor-konsultant”
asutati 1986. aastal.
Kuigi esimesed väikeettevõtted olid
riiklikud, oli nende juhtidel küllaltki suur
tegevusvabadus (neid ei ahistatud liigsete
plaaninäitajatega).
1987. a. legaliseeriti väikeettevõtluse
sellised vormid nagu kooperatsioon ja
individuaaltöö (suhkruvatt, vahvlid).

23. Üksikute eraettevõtete edukaks
tegutsemiseks puudus vastav infrastruktuur
(hinna- ja maksusüsteem, pangad,
seadused)
1988 - 1990 tekib massiliselt kooperatiive.
1990. aastatel tekkis vajadus RVE
ümberkujundamiseks eraettevõteteks.
Samuti muutsid omandivormi paljud
kooperatiivid, kuna kooperatiivne
omandivorm ei olnud kõige efektiivsem.
Kooperatiivi kõrgeim organ on
üldkoosolek, kus igal liikmel on üks hääl,

24. Selline kord muutis otsustamise keeruliseks
ja ei võimaldanud neil, kes olid paigutanud
kooperatiivi suured rahasummad, vajaliku
otsustavusega kaasa rääkida.
1990. aastate esimesel poolel tekib
massiliselt AS-e, kuna seadusandlus oli
teinud AS-de loomise väga lihtsaks.
Piisas ainult 3000 rubla suuruse, pärast
rahareformi 300 krooni suuruse algkapitali
olemasolust ja minimaalselt 3 aktsiast, mis
võisid kuuluda 1 - 3 isikule (lubati ka
ühemehe AS-e)

25. Lihtne moodustamine ja väike algkapital
võimaldas mõnel ettevõtlikul mehel luua ja
registreerida oma korteri aadressil üle paarisaja
nn riiulifirma.
Sellised firmad ei olnudki mõeldud
ettevõtluseks, vaid ühekordseteks tehinguteks
ja edasimüügiks. Kujunes välja riiulifirmade
turg.
1991. a. algas erastamine
väikeprivatiseerimisega, mis andis ettevõtluse
arengule olulise tõuke.
Esimesed erastatavad objektid olid riiklikud
teenindus-, kaubandus- ja

26. 1992. a. alustati suurprivatiseerimisega. See
ei kulgenud nii lihtsalt kui
väikeprivatiseerimine.
Paljudel juhtudel on suurprivatiseerimist
saatnud salastatus ja erastamisskandaalid
(TALLEKS, MARLEKOR).
1987. aastast alates on õigus luua ka
väliskapitali osalusega ettevõtteid.
See lõi soodsa pinnase väliskapitali
tulekuks Eestisse.