DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis

1. Haridustehnoloogia
akadeemiline suund DTIs
Priit Tammets
TLU DTI HTK analüütik
Kolga Kool, informaatika õpetaja / infojuht
tammets@tlu.ee

2. –Lennart Meri
“…internet pakub seniolematuid teadmiste
vahendamise võimalusi. Eesti on väike riik ja siin ei
tohi olla arengust kõrvale jäävaid kolkaid.”

3. IKT hariduses: strateegiad ja
uuringud
• 1997: Tiigrihüppe SA asutamine, riist- ja tarkvarahanked, õpetajakoolitus,
infojuhid, esimeste strateegiate kujundamised
• 2001: arengukava Tiigrihüpe Pluss, IKT pädevused, Inteli õpetajakoolitus,
sisutootmine, õpitarkvara
• 2003: EITSA juurde luuakse E-ülikooli konsortsium, hiljem e-kutsekool,
kesksed e-õppeteenused, sisutootmine, koolitus, konverentsid,
haridustehnoloogid
• 2006: arengukava Õppiv Tiiger, e-õppe arendus, õpetajakoolitus, e-õppe
sisutootmine, arendusprojektid, robootika, EL projektid, Koolielu portaal,
ProgeTiiger
• Uuringud: Tiiger Luubis 2001 & 2004, SITES 2007, PISA, PIAAC

4. Tiigrihüpe
• Esimene AIP
Rahvusraamatukogus
veebruaris 1997
• Avatud 12-16:00, broneeringu
(nädal enne!) alusel, kuni 1
tund
• Kohal asjatundja, kes
surfamisel hättajäänuid
abistab

5. Euroopa Komisjoni uuring
(2013)
• Arvutite kogus koolis ei avalda mõju kasutamisaktiivsusele
• IKT-d rohkem kui 25% tundides kasutavate õpetajate osakaal
pole kasvanud 2006 aastaga võrreldes
• IKT rakendamises õppetöös on edukamad need koolid, kus on ette
võetud kooli tervikuna haaravad arendusprojektid ja loodud
tugisüsteemid (digitally supportive schools)
• Kiirelt kasvab mobiilsete (s.h. isiklike) seadmete kasutamine
arvutiklasside asemel, projektorite/IWB olemasolu klassides
• Õpetajakoolitusel on oluline mõju õpetajate hoiakutele, ka IKT
rakendamise intentsiivsusele ja viisidele

6. Eesti haridus ja IKT
• Tiigrihüpe
• 99,3% Eesti õpilastest kasutab arvutit (PISA); Eesti
õpilaste juurdepääs arvutitele ja internetile on hea: 6.koht
maailmas
• Erandlik: õpilaste juurdepääs internetile ei sõltu eriti pere
majanduslikust olukorrast (PISA)
• Globe ja eTwinning programmides torkasid Eesti koolid
silma suure aktiivsusega

7. https://padlet.com/tammet
s/uxnl2ae6ytkuaapz

8. Eesti haridus ja IKT
• Eesti õpetajate arvutikasutus alla EU keskmise
• Arvutid saadaval üldjuhul arvutiklassis või õpetaja laual,
sülearvutite kasutamine õpilaste poolt minimaalne, esimesed
mobiilsed arvutiklassid (ka tahvlite põhised)
• Süsteemselt rakendavad e-õpet vaid üksikud entusiastidest
õpetajad (va. eKool), õpilase jaoks on arvuti/nutiseade enamjaolt
mänguasi
• Elukestva Õppe Strateegia 2014-2020 osaks on digipööre kui
süsteemne reform: 1:1 arvutikasutuse mudel, VOSK, e-õpik,
personaalne õpikeskkond, digitaalne õpiökosüsteem, digikultuur

9. EÕS 2020, Digipööre
• Digipädevust kui üldpädevust arendatakse kõigis
õppeainetes ja huvitegevuses, see on õppeprotsessi
loomulik osa
• Digitaalne õppevara on kvaliteetne ja kõigile lihtsasti
kättesaadav

10. Digitaalne õppevara
• Haridusportaal “Koolielu”
• Õppematerjalide portaal “E-koolikott”
• Kirjastajad (Maurus, Avita, ...)
• Teenusepakkujad (Opiq, Foxacademy, ...)

11. EÕS 2020, Digipööre
• Digipädevust kui üldpädevust arendatakse kõigis
õppeainetes ja huvitegevuses, see on õppeprotsessi
loomulik osa
• Digitaalne õppevara on kvaliteetne ja kõigile lihtsasti
kättesaadav
• Koolide digitaristu on kaasaegne, igapäevases
õppetöös kasutatakse ka isiklikke digiseadmeid, nt
nutitelefone

12. Digitaristu toetused
• Taristu toetusmeetmed (https://www.hitsa.ee/ikt-
hariduses/it-oppe-taristu-taiendamise-toetusmeede)
• Koolide võrguprogramm (https://www.hitsa.ee/ikt-
hariduses/digitaristu)

13. 1:1 mudel arvutikasutuses
• Eesmärk -> muuta õpetamise ja õppimise praktikaid ja panna personaalsed seadmed protsessi
hüvanguks paremini tööle koostöös kõigi osapooltega
• 1 seade 1 õppija kohta (seade: personaalne süle- või tahvelarvuti, nutitelefon)
• Erinevad lähenemised:
• Võta Oma Seade Kaasa (VOSK, ing.k.: BYOD)
• Organisaatsioon ostab tahvel- või sülearvutid (nt. ChromeBook, vt ka
https://www.theverge.com/2018/4/16/17233946/olpcs-100-laptop-education-where-is-it-now)
• Võitlemine nö digitaalse ebavõrdsusega ja võimaldada kõikidele õpilastele üldine ligipääs
õppevahenditele koolis ja väljaspool kooli
• Personaalne õpikeskkond: iga õppija loob endale ise digitaalse töö- ja õpikeskkonna vastavalt
oma huvidele, oskustele, eelistustele
• Eeldab muudatusi arhitektuuris, elektrisüsteemis, esitlusvahendites, infosüsteemis, õppevaras.
Samuti pidevat tugimist tehniliste probleemide lahendamiseks

14. IKT ja muutuv arusaam
õppimisest
• Muutus õpikäsituses: IKT kaasabil koostöös
teadmusloome, probleem- ja projektõpe, õppimine
mängides ja luues
• Eesti elukestva õppe strateegia (EÕS2020): arengu- &
koostöökeskne õpikäsitus, teadmusühiskond &
innovaatiline majandus, digikultuur haridusruumis
• RÕK 2014: IKT, informaatika valikaine ja läbiv teema
Tehnoloogia & innovatsioon

15. Uus informaatika ainekava
(2021)

16. Gümnaasiumi informaatika
ainekava
• Uus gümnaasiumi informaatika ainekava õpetab nii raal-
kui disainmõtlemist, ainekava keskmes olev digilahenduse
arendusprojekt paneb meeskonnana tööle erineva
ettevalmistuse saanud õpilased, pannes nad päriselulisse
olukorda, kus tuleb igaühel täita oma roll ning mõista ja
toetada teisi.
• https://www.hitsa.ee/ikt-haridus/progetiiger/gumnaasiumi-
informaatika-ainekava

17. Gümnaasiumi informaatika
ainekava
• Programmeerimine (põhimõisted, koodikirjutamise baasoskused)
• Tarkvaraarendus (andmestruktuurid, andmevahetus, kasutajaliides, tarkvaraarenduse projekt)
• Kasutajakeskne disain ja prototüüpimine (kasutajatelt andmete kogumine, prototüüpimine, disain)
• Tarkvara analüüs ja testimine (nõuete analüüs, nõuetele vastavuse hindamine, uurimismeetodid,
testimine, dokumentatsioon)
• Digiteenused (baasteadmised infosüsteemidest, infosüsteemi haldus, riskide ja intsidentide haldus)
• DigiTaru ehk digilahenduse arendusprojekt. Tehakse 3-5 liikmelistes rühmades, igal rühmal 2
mentorit, üks koolist ja teine tarkvara- või tootearenduse spetsialist.
• Lisaks võivad gümnaasiumid informaatika ainekava osana pakkuda ka uut Küberkaitse valikkursust
ning 2011. aastal õppekavasse ilmunud valikaineid (Robootika ja mehhatroonika, 3D-
modelleerimine, Geoinformaatika, Arvuti kasutamine uurimistöös).
• https://www.hitsa.ee/ikt-haridus/progetiiger/gumnaasiumi-informaatika-ainekava/opetajale

18. Tuleviku klassiruum:
tehnoloogiline vaade
• Süsteemide koosvõime: EHIS, õppeinfosüsteem, e-
õppevara, õpihaldussüsteem, eksamid, dokumendihaldus
...
• Teenusorienteeritud lähenemine: palju kitsaid teenuseid
• Digitaalne ökosüsteem: isereguleeruv, evolutsiooniliselt
arenev
• Õppevara universaaldisain: valmisolek Võta-Oma-Seade-
Kaasa (BYOD) kontekstis arvutikasutamiseks

19. Poliitiline vaade
• Euroopa Liidu visioon Opening Up Learning (Sept 2013)
• “We propose to create a platform for all these stakeholders to benchmark
their schools. To tell us how their school is doing in terms of digital
excellence. To promote innovative pedagogical practices. Support the
teachers. And reward those who perform well.”
• Elukestva õppe strateegia: õppimine digiajastul
• Digikultuuri integreerimine õppeprotsessi
• Digitaalne õppevara
• Ligipääs kaasaegsele digitaristule, s.h. 1:1 arvutikasutus, VOSK
• Ühiskonna moderniseerimine, digitaalse lõhe kahandamine
• Nutikas spetsialiseerumine, tark töö, Tööstus 4.0

20. Äriline vaade
• Uued teenused: andmekaeve, õpianalüütika,
plagiaadituvastus, tõsimängud, muuseumipedagoogika,
digiloome, testid, ...
• Digitaalne sisu: e-töövihikud, e-õpikud
• Uued ärimudelid: voogesitus, ärivõimalused avatud
sisulitsentside kontekstis, teenustepaketid
koolidele/omavalitsustele/riigile

21. Näiteid edukatest
ettevõtetest
• Lingvist: Eesti keeleõppe-idufirma
• Foxacademy: interaktiivne digiõpik
• Opiq: veebikogukond õppevara tarbimiseks
• Uzdevumi.lv: automaatselt genereeritavad ülesanded
• kikora.com: nutimatemaatika
• H5P.org: õpianalüütika (xAPI) ja LTI-toega interaktiivsed
õpiobjektid

23. Distantsõppega toimetulek
Eesti üld- ja kutsehariduses
• Kokku osales uuringus 2348 õpilast, kellest omakorda
HTMi valimi moodustasid 1825 õpilast (kellest 13% olid
kutsekooli õpilased). Venekeelsetest koolidest oli uuringus
osalenud õpilasi 9%. Eesti keel on kodune keel 83%
õpilastest, 12% puhul on kodune keel vene keel, 3% puhul
on eesti-venekeelsest perest ja ülejäänud õpilaste kodune
keel on muu keel. Tüdrukuid osales uuringus 66% ja
poisse 34%.

24. Seadmete kasutamine

25. Õppimis- ja
õpetamispraktikad

26. Tehnoloogiapraktikad

27. Õpetajad
• Kokku osales 1892 õpetajat, kellest 1374 moodustasid
HTMI uuringus osalejad. Osalenud õpetajatest 88% olid
naised ja 11% mehed (1% ei avaldanud sugu).

28. Koormus

29. Haridustehnoloogia
• Haridustehnoloogia on õppimise tõhustamiseks loodud
süsteemide, meetodite ja vahendite arendamine, rakendamine ja
hindamine. (NCET, 1969)
• Haridustehnoloogia on pedagoogilise uurimis- ja
arendustegevuse valdkond, mille aluseks on õppimise,
õpetamise ja tehnoloogia vaheliste seoste ning uute
õpikeskkondade terviklik käsitlemine. Haridustehnoloogia
keskendub koolitus- ja õpisüsteemide, neid toetavate tegevuste,
kontseptsioonide ja tehniliste vahendite uurimisele ja
arendamisele. (Nieminen & Pohjonen, 1994)
• Misiganes haridustasemel, vormis ja viisil: formaalne ja
informaalne haridus; koolis, kodus ja töökohal, toas ja õues ...

30. Haridustehnoloogia
akadeemiline suund TLU-s
• 1996: Haridustehnoloogia keskus (HTK, htk.tlu.ee) asutati TPÜ
Kasvatusteadusteaduste teaduskonnas
• 2001: Käivitus informaatika instituudi esimene magistriõppekava
“Multimeedium ja õpisüsteemid”
• 2003: HTKs valmis e-õppekeskkond IVA
• 2005: HTK liitus Informaatika instituudiga ja keskendus R&D projektidele
• 2010: M&ÕS magistriõppekava > Haridustehnoloogia
• 2016: Loodi DTI ja haridustehnoloogia akadeemiline suund, ERA Chair
projekt CEITER (ceiter.tlu.ee)

31. HTK arendusprojektid
• Veebipõhised õpikeskkonnad: VIKO (2001), IVA (2003), Dippler (2010),
eDidaktikum (2013)
• Veebipõhised teadmistestide teenused: veebipõhiste testide koostevahend TATS,
veebipõhiste eksamite/testide teenus PETS, õpetajate digipädevuste
hindamisvahend Digimina
• Informaatika õppekava, õpik 10.klassile (AKU.opetaja.ee), gümnaasiumi digiõpikud
• Digitaalse õppevara lahendused: Õpetaja Võrguvärav (1999), LeMill.net (2006),
Koolielu.ee portaal (2009), LEARNMIX (2013), eKoolikott (2016), DigiÕppeVaramu
(2017), Sisuloome (2019)
• Koostöö ettevõtetega: Samsung Digipööre (2014-2015), Samsung Digipass (2016-
2017), EAS innovatsiooni ja -arendusosakud
• https://github.com/centre-for-educational-technology

32. HTK uurimisprojekid
• Intelleo (intelleo.eu): informaalne õpe töökohal mh VW tehases
• Learning Layers (http://results.learning-layers.eu): informaalne õpe low-tech
töökohal (Saksa ehitussektor ja Briti perearstid)
• EMMA (europeanmoocs.eu): mitmekeelsed massikursused, õpianalüütika
• SmartZoos (smartzoos.eu), Avastusrada.ee: õpimängud nutiseadmega väljaspool klassiruumi
• CEITER Living Labs/Innovatoorium: koolid kui innovatsioonilaborid, värkvõrk ja sensorid
(keha-, ruumi-, laboriandurid)
• DigiPeegel.ee ja SELFIE: kooli innovatsiooniküpsuse hindamine
• LePlanner.net: tunnikavade visualiseerimine
• TINDA: õpetajate digipädevuste hindamine
• Vestlusrobot (SHERPA)

33. Soovitusi lõpetuseks
• IT on kõikjal, mitte üksnes tarkvarafirmades
• Kõige kiiremad kasvualad on traditsiooniliste
teadmusvaldkondade kattumiskohtades: bioinformaatika,
geoinfosüsteemid, digihumanitaaria, haridustehnoloogia
• Mingis konkreetses ja tuttavas valdkonnas (haridus on
kõigile tuttav valdkond) on kergem IT-uuringuid ja
rakendusi teha
• “Tavalise” bakalaureuse töö asemel (rühmatööna)
tarkvaraprototüüp HTK teadus- ja arendusprojekti juures