3. Võimustruktuur 1940-1946 Johannes Vares-Barbarus 1946-1950 Eduard Päll 1950-1958 August Jakobson 1958-1961 Johan Eichfeld 1961-1970 Aleksei Müürisepp 1970-1978 Artur Vader 1978-1983 Ivan Käbin 1983-1992 Arnold Rüütel ENSV Ülemnõukogu Kõrgeim seadusandlik võimuorgan Partei ja valitsuse otsuste kinnitamine Istungjärkude vaheaegadel - Presiidium 1944-1951 Arnold Veimer 1951-1961 Aleksei Müürisepp 1961-1984 Valter Klauson 1984-1988 Bruno Saul 1988-1990 Indrek Toome 1990-1992 Edgar Savisaar ENSV valitsus 1946 a-ni rahvakomissariaadid, edaspidi ministeeriumid – partei suuniseid täites juhtida igapäevaelu 1944-1950 Nikolai Karotamm 1950-1978 Ivan Käbin 1978-1988 Karl Vaino 1988-1990 Vaino Väljas Eestimaa Kommunistlik Partei EKP Esimene sekretär EKP keskkomitee büroo – tegelik võimukese
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10. 1950 . viidi Eesti läbi põhjalik territoriaalne muutus. Kaotati vallad ja maakonnad , nende asemele tekkisid rajoonid ja külanõukogud . Rajoone oli kokku 39 , senise 13 maakonna asemel. Lühikest aega 1952-1953 on Eestis ka kolm oblastit : Tallinna, Pärnu ja Tartu.
11. 1950.aastate lõpul sai selgeks, et rajoonide arv on liiga suur. Nende arvu hakati vähendama. Nii nägi Eesti NSV haldusjaotus välja 1959.aastal.
12. 1962.a. viidi läbi järjekordne rajoonide reorganiseerimine. Alles jäi 15 rajooni. Sisuliselt on tegemist tänapäevase haldusjaotusega, vaid rajoonidest on maakonnad saanud.