ESG põhimõtted äritegevuses

2. © Swedbank
Iga ettevõte sõltub maavaradest ja mõjutab oma
tegevusega keskkonda. Olenemata suurusest ja
tegevusalast vajab ta toimimiseks energiat ning toodab
jäätmeid. Seetõttu peaks iga ettevõte panustama
vastutustundlikku tootmisse ja tarbimisse. Milliseid
põhilisi näitajaid keskkonnamõju hinnates jälgida?
2

3. © Swedbank
Kasvuhoonegaasid (KHG) on üks peamisi kliimamuutuse põhjustajaid. Ettevõtted
seisavad silmitsi väljakutsega süsinikuheitmeid järsult vähendada. Selleks on vaja:
● mõista, kust ettevõtte heitmed tekivad;
● panna paika selge eesmärk heitmeid pika- ja lühiajalises plaanis vähendada
(Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks jõuda süsinikuneutraalsuseni 2050. aastaks);
● rakendada kogu väärtusahelas heitmete vähendamise meetmeid ning
kompenseerida ülejäänud heitkogused (nn offsetting).
Oma toote või teenuse süsinikujalajälje arvutamiseks tuleb hinnata selle olelusringi
(LCA, ingl Life Cycle Assessment).
► „Kasvuhoonegaaside protokollist“ leiab enamlevinuid heitkoguste mõõtmise metoodikaid
► Eesti Keskkonnaministeeriumi tellitud SEI lahendus KHG jalajälje mõõtmiseks
3

4. © Swedbank
Üleminek fossiilkütustelt (kivisüsi,
nafta) taastuvenergia allikatele (päike,
tuul, maasoojus) aitab märgatavalt
vähendada süsinikujalajälge.
Esimene samm võiks olla aga
energiatarbimise vähendamine.
Energiatõhususe parandamisega
kaasneb ka oluline rahaline kokkuhoid.
4

5. © Swedbank
● Ressursitõhususe parandamiseks tuleks üle vaadata toote elutsükkel. Kas
tootmist ja transporti oleks võimalik jätkusuutlikumaks muuta? Kas saaks kasutada
ümbertöödeldud või biolagunevaid materjale? Millised on ärimudeli muutmise või
tarneahela ülevaatamise võimalused? Kas toote võiks muuta hoopis teenuseks
(näiteks kasutusrent) või täiustada tootedisaini nii, et seda saaks vajaduse korral
parandada ja taaskasutada?
● Tähelepanu tuleks pöörata ka jäätmetele. Mida vähem tekib ettevõttes jäätmeid,
seda väiksem on jäätmekäitluskulu ja ühtlasi ressursikadu.
5

6. © Swedbank
● Kliimamuutusest on saanud üks olulisemaid probleeme, millega maailm silmitsi seisab.
Suur osa üleilmsest majandustegevusest sõltub looduskeskkonna tervisest, sealhulgas
kliimastabiilsusest ja keskkonna võimekusest loodusressursse taastoota.
● Kui looduslik tasakaal on häiritud või kliimamuutusest mõjutatud, ilmnevad füüsilised
riskid. Ettevõtte tegevust võivad ohustada äärmuslikud ilmastikuolud (näiteks üleujutused),
aga ka pikemaajalised trendid (näiteks kliimasoojenemisest tingitud ressursinappus).
● Ettevõtet võivad mõjutada ka üleminekuriskid. Turul ja seadusandluses tehtavad
jõupingutused keskkonnakahjude vähendamiseks võivad kahjustada ettevõtte
konkurentsivõimet ja varade väärtust. Eesmärk jõuda lähikümnenditel
süsinikuneutraalsuseni toob kaasa uuenenud majandusmudelile üleminekuga kaasnevaid
riske, mis võivad järskude poliitikamuutuste kõrval avalduda tehnoloogia kiire arenguna
või tarbimiseelistuste ja investorite suhtumise ootamatu muutumisena.
► TCFD metodoloogia aitab hinnata, millist mõju avaldavad kliimariskid ettevõttele
6

7. © Swedbank
Ükski ettevõte ei toimi inimesteta. Organisatsiooni
tugevus seisneb töötajate teadmistes, oskustes ja
kontaktivõrgustikus, aga ka heaolus, motivatsioonis,
väärtustes ja teistes tegurites, mis mõjutavad otseselt
ettevõtte arengut, konkurentsivõimet ja kasvu.
Ühtlasi toetub ettevõte tarnijatele ja koostööpartneritele,
aga ka laiemalt kogukonnale, kus ta tegutseb. Seetõttu
on väärikuse ja eetilise kohtlemise küsimus oluline kogu
väärtusahelas.
7

8. © Swedbank
Füüsilise heaolu ja ohutuse kõrval saab
üha olulisema kaalu töötajate vaimne
tervis.
Füüsiline ja vaimne tervis tervikuna
mõjutavad töötajate üldist käekäiku ja
töötahet – ning selle mõjul ka ettevõtte
innovatsioonivõimekust ja
tulemuslikkust.
Tööandja huvi või isegi kohustus on
sellesse mitmekülgselt panustada.
Nt liikumise ja tervisespordi toetamine,
psühholoogi teenuse kompenseerimine,
töö-ja pereelu tasakaal jms.
8

9. © Swedbank
Töötajate oskused ja pädevused on
ettevõtte edukuse valemis
võtmetähtsusega. Sestap on oluline
investeerida töötajate koolitamisse ja
täiendõppesse, aitamaks neil kaasas
käia uute suundumuste ja
tehnoloogiatega ning kohaneda
muutuvate tööoludega.
9

10. © Swedbank
Töötajad peavad tundma end väärtustatuna, austatuna ja väärikalt tasustatuna
sõltumata vanusest, soost, rassist, rahvusest, päritolust, usutunnistusest või muudest
omistatud tunnustest. Mitmekesisus mõjutab ettevõtte tulemuslikkust ja
kliendirahulolu, meelitab talente ning suurendab töötajate motivatsiooni. Võrdväärse
töö eest võrdse tasu maksmine on võtmetähtsusega.
► Maailma Majandusfoorumi ESG dokumendist leiab indikaatorid, mille alusel hinnata ettevõtte
sotsiaalset jätkusuutlikkust
10

11. © Swedbank
Vastutustundlik ettevõtlus hõlmab nii kohalike kogukondade toetamist kui ka
suurema mõjuga ühiskondlikke investeeringuid:
● panustamist ühiskonnaprobleemide lahendamisse sotsiaalsete organisatsioonide
kaudu;
● ettevõtte tuntuse ja mõjukuse kasutamist heategevuse toetamiseks;
● sotsiaalsetest väärtustest lähtuvat tootearendust.
11

12. © Swedbank
Jätkusuutlikkuse vaatenurgast peab
ettevõte olema valmis vastutama mõju
eest, mida ta toode või teenus
ühiskonnale avaldab.
Ega see ei kahjusta tarbija tervist? Kas
seda on ohutu kasutada? Kas sellega ei
aidata kaasa mõne ühiskonnagrupi
ebavõrdsele kohtlemisele?
12

13. © Swedbank
Teekonnal jätkusuutlikkuseni integreeritakse
keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisalased meetmed
ettevõtte strateegiasse nii, et need loovad pikaajalist
väärtust. See pole võimalik ilma vastutustundlike
juhtimistavadeta.
Ettevõtte mainejuhtimise seisukohast on ka
läbipaistvus oluline, seda nii töötajate, osanike,
võimalike investorite, klientide kui ka äripartnerite
silmis.
13

14. © Swedbank
● Selgelt paika pandud eesmärk ja väärtused toetavad ettevõtte arengut ning
töötajate eesmärgipärast tegutsemist. Sihiteadlikkus ja põhiväärtused aitavad
hinnata kasvuvõimalusi ja meelitada tööle oma valdkonna talente. Uuringute
tulemused näitavad, et üha enam töötajaid arvestab töökohta valides ka ettevõtte
väärtusi.
● Strateegia on ettevõtte pikaajalise arengu planeerimise tööriist. Seda koostades
tuleb arvesse võtta ka ettevõtte keskkonna- ja sotsiaalseid prioriteete, et luua
laiemat ühiskondlikku väärtust, mitte teenida ainult omanike huve. Sihiteadlik
strateegia aitab tagada, et kasum ei tule ühiskonna arvelt.
14

15. © Swedbank
Ettevõtte tõhusa toimimise ja otsuste
tegemise seisukohast on tähtis
juhtkonna mitmekesisus, seda nii
vanuse, soo kui ka hariduse ja erialase
tausta poolest.
15

16. © Swedbank
Sõnastage ettevõtte väärtused ja reeglid, millele tuginedes korraldatakse tööd
organisatsiooni sees, klientide ja äripartneritega suhtlemist ning oma tegevuse
sobitamist ümbritsevasse keskkonda.
Eetika äris viitab ka konkreetsetele tegevustele, näiteks korruptsiooni ennetamisele,
ausa konkurentsi tagamisele, võimalikest rikkumistest teatamisele jmt.
16

17. © Swedbank
Ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamiseks tuleb riske ja kasvuvõimalusi
tuvastada, hinnata ning juhtida.
Kliimamuutusega kaasnevate füüsiliste ja üleminekuriskidega on aina olulisem
arvestada, eriti ettevõtte arenguks vajalike investeeringute planeerimisel.
17

18. © Swedbank
Jätkusuutlikkuse ehk kestlikkuse ehk ESG aruanne on osa läbipaistvast
kommunikatsioonist, kus ettevõte näitab mõõdetaval ja usaldusväärsel viisil oma
jätkusuutlikkuse taset.
Aruandluse jaoks saab ettevõte valida eri standardite vahel. Kõige populaarsemad
on näiteks GRI standardid ja ka Nasdaqi ESG aruandluse juhend, millest on hea
alustada.
Euroopa Liit võttis novembris 2022 vastu kestlikkuse aruandluse standardi (CSRD,
ingl Corporate Sustainability Reporting), mille alusel tekib aruandluskohustus
ettevõtetele etapiviisiliselt, alustades kõige suurematest. Lähemalt peatükis:
Kestlikkuse aruandluskohustus – keda ja millal see puudutab
18

19. © Swedbank
Jätkusuutlikkus ei hõlma ainult ettevõtte enda tegevust, vaid ka vastutuse võtmist
kogu väärtusahela ulatuses.
Väärtusahelasse kuuluvad tarnijad, kes pakuvad näiteks toorainet tootmiseks või
tooteid teenuste jaoks.
Väärtusahela kaudu hinnatakse ka toote või teenuse mõju keskkonnale ja
ühiskonnale pärast selle kasutamist.
Jätkusuutlikkuse kontekstis rõhutatakse üha enam, et ettevõtte mõju keskkonnale ja
ühiskonnale ei saa mõõta eraldiseisvana. Mõju tuleks hinnata kogu toote või teenuse
elutsükli kohta, sest kõige suurema keskkonnamõjuga võivad olla just tarnijad või
toote kasutamine. Väärtusahela mõju hinnates saab ka paremini analüüsida, kuidas
oma jätkusuutlikku tegevust suunata.
19