![Varasemad maadeavastused toimusid järk-järgult vallutus- ja kaubaretkede kaudu ,[object Object]]()
Recomendados
Más contenido relacionado
La actualidad más candente
La actualidad más candente (20)
Destacado
Destacado (20)
Similar a Maadeavastused
Maadeavastused
- 10. Varasemad maadeavastused Veneetsia saadik Marco Polo reisis 13. saj. II poolel läbi Aasia sisemaa Mongooliasse ja Hiinasse. Koostas reisikirjad ja kaardid.
- 27. Santa Maria Pinta Ni ñ a
- 32. 1492 - I 1493 - II 1498 - III 1502 - IV
- 37. 1519 - Hispaania 1520. a. okt.- Magalh ã esi väin 1521 – Filipiinid 8. sept. 1522 - Sevilla Esimene ümbermaailmareis
Notas del editor
- 1. Idakaubanduse kriis: Ristisõjad tõid kaasa Euroopa – Idamaade kaubavahetuse elavnemise. 2 kaubateed: Musta mere põhjaranniku linnade kaudu. Kuldhord lagunes ja kaubatee kadus. Konsatntinoopol – Süüria ja Pärsia kaudu Indiasse. See tee langes ära türklaste uue lainega. Oli ka kolmas “tee”: araablaste vahendusel jõudsid kaubad Itaalia kaubalinnadesse (aga araablased olid kallid poisid), itaallased võtsid priske vaheltkasu ja sellega polnud Hispaania, Portugali, Prantsusmaa jt. Kaupmehed. Maadeavastajad olid reeglina mitteitaallased võis siis teiste maade teenistuses. (Kolumbus oli Hispaania teenistuses, Giovanni Cabotto Inglismaa teenistuses) 2. Euroopas Au & Ag praktiliselt ei toodetud, saadi Aafrikast Timbuktu linnast. Samas portselan, siid, vürtsid jms. olid väga kallid kaubad; sõjad nõudsid suuri kulutusi. Portugallasi ajendas piki Aafrika läänerannikut reisima just kullajanu. Oli kaubanduse kiire elavnemise aeg ja tekkis kulla – hõbeda vajadus. 3. Hispaania aadlikel oli reeglina palju lapsi.
- Herique asutas merekooli ja observatooriumi; oli kaupmees
- Ilmselt Ceutas kuulsidki sellest, et Aafrikas on kulda; Kulda siiski eriti ei leitud – pettumus. Huvi Aafrika vastu siiski säilis (orjaturg)
- Samade hoovust mõjul kaldus teest kõrvale ka Pedro Alvarez Cabral ja avastas niiviisi Brasiilia 1497-98 toimus Vasco da Gama juhitud suur ekspeditsioon ümber Hea Lootuse neeme ja edasi piki Aafrika idarannikut põhja poole. Seal palgatud araablasest loots juhtiski portugallased 1498. aastal Hindustani poolsaare läänerannikule Kalikuti sadamasse. Pikk merereis sai paljudele saatuslikuks, tagasiteel suri palju mehi skorbuuti. Miks muutus hädavajalikuks uute teede otsimine Euroopast Lõuna- ja Kagu-Aasiasse? Mereteedest, mida karmi Euroopa elanikud iganes on otsinud, oli meretee Indiasse alati kõige ihaldatavam. Edukas veneetslane, kaupmees ja maadeuurija Marco Polo, kes 13. sajandil Indias käis, äratas oma juttudega eurooplaste huvi. "Indias kogutakse kotkasõnnikut, sest sellest leitakse palju teemante," kinnitas ta; "puudel on seal õhuke koor ja koore all valmis leivajahu!" Marco Polo teadis kirjeldada suhkruroogu, rubiine ja imelisi loomi. Araabia kaupmehed müüsid Vahemeremaade turgudel kulla hinnaga Indiast toodud vürtse. Nende juttudel selle kauge maa rikkustest polnud lõppu. Vürtsikaravanidelt nõudis kõrbete läbimine mitu kuud. Iga teine karavan langes ringirändavate röövsuguharude saagiks. Oli vaja teist teed. Portugali kuningas võttis nõuks saata Indiasse mereekspeditsiooni. Kes tuleks aga selle juhiks määrata? Portugali laevastikus oli palju vilunud kapteneid. Lõpuks langes kuninga valik Vasco da Gamale. 8. juulil 1497 asus Lissaboni eeslinna sadamast teele väike eskaader. Neli laeva Vasco da Gama lipu all alustasid reisi kaugesse Indiasse. Aafrika ranniku lähedal tõkestasid nende teed lakkamatud tormid. Vasco da Gama tegi julge otsuse: ta viis oma laevad Aafrika rannikust eemale. Üheksakümmend kolm päeva sõitis eskaader keset Atlandi ookeani, et tormide piirkonnast mööda pääseda. Kui portugallased taas Aafrika rannikule lähenesid, nägid nad, et see oli järsult põhja poole pöördunud. Neeme taga, mida kroonis lauda meenutav lame mägi, voogasid India ookeani rohelised lained. Pöörduti põhja suunda. Valitses kuumus, Aafrika rannad olid tühjad. Kolkunud vaadipäradest ammutasid meremehed viimseid veetilku. Madrused hakkasid surema. Lõpuks valendasid kollakatel randadel esimesed linnad. Nende elanikud olid araablased. Araabia kaupmehed uudistasid ootamatuid külalisi vaenuliku imestusega. Nemad ja ainult nemad tohtisid kaubelda Indiaga. Algasid relvastatud kokkupõrked. Vasco da Gama oli julm. See mees naeratas harva. Pärast iga kokkupõrget laskis ta linna suurtükkidest tulistada. Tabatud luurajaid piinas ta isiklikult. Sõbralikku vastuvõttu leidsid portugallased ainult Aafrika sadamas Malindis. Malindi seik otsis tugevaid liitlasi ja eestkostjaid. Ta täitis kõik meresõitjate soovid. Laevad said värsket kala, puuvilju, liha. Ja enne lahkumist tuli lipulaevale loots. Araablane osutus asjatundlikuks meremeheks. Tekilt lahkus ta vaid põgusaks uinakuks. Eskaadri kursi määras loots otse üle ookeani. Pidevad pärituuled ajasid laevu väsimatult edasi. Kahekümne kuuendal päeval kerkisid veest kauaoodatud India haljad kaldad. Kalikuti (nüüdse nimega Kozhikode) linna juures heideti ankrusse. Päevad, mis portugallased selles India sadamas mööda saatsid, olid täis hirmu, kavaldamist ja vägivalda. Iga päev võis karta hindude kallaletunge. Rikkad kohalikud kaupmehed ei tahtnud viletsaid portugali kaupu osta. Kalikuti valitseja ei soovinud läbirääkimisi. Võtnud pantvange ja uputanud mõned India laevad, alustas Vasco da Gama tagasiteed Portugali. Tagasitee osutus veelgi rängemaks. Neljast laevast säilis Vasco da Gamal ainult kaks. Tagasisõit Aafrika rannikuni kestis kahekümne kuue päeva asemel kolm kuud. Piinav kuumus ja haigused lõid inimesi rivist välja. Kui laevad Malindisse jõudsid, oli kummalgi neist üksnes kümmekond tervet madrust. Edasisõit polnud kergem. Pidulikku vastuvõttu Lissabonis nägi vähem kui pool meeskonda. Sellal kui Portugali pealinnas kõlas muusika ja taevasse lendasid raketid, kaaluti juba palees, mitu laeva veel Indiasse saata. Alati sünge Vasco da Gama seletas kuningale, kuidas seda alistamatut maad vallutada
- Väidetud, et läks merele 14-aastaselt
- Kaubanduse raskuspunkt: Madalmaad, Lõuna-Inglismaa Hispaania ja Portugali (hiljem Portugali asemel Holland) koloniaalimpeeriumid Linnade osakaalu muutus. Varem It. Kaubalinnad, nüüd Sevilla, Lissabaon, Antverpen + 16. saj. lõpul Amsterdam, London Eurooplaste osatähtsuse kasv, vähenes Araabia konkurents Muutus kaubanduse nomenklatuur – koloniaalkaubad Edukate kaupmeeste rikastumine hiljem töösturid