1. Agresividatkomo estorbo di pas i trankilidat
Agresividattabataeksistiturtempu.Guera,matamentu,bringamentu,destrukshondi propiedatdi otro
ta manifestashonnandi agresividatkutakonosi pahopi tempukaba.Loke por konstatata kuagresividat
a oumentai ku mas mas hende i maspaista partisipádenkomportashonagresivo.Bandadi agresividat
severonoskonose agresividatdenunformamassuptil tambe manerapleitamentudenkasentre
esposonan,serkamuchananmanerabringamnetukuotro,tentamentudi otro.Tambe komportashon
maneraadiktona droga i alkohol,kedasinsiñanaskol,suisidio,taserkonsiderákomokonsekuensiadi
agresividat,agresividatdirigi ribabomes.Puesagresividatportaentre grupo,entre personai
interpersonal(kontrabomes).Epreokupashondi turtemputabatakon pa regulai kambiaagresividat.I
nos porbisa noa logra.Peroe echokua buskamanerapa kombati agresividatayudaku a hasi hopi
estudioribaorigindi agresividat.Imanerasemperorata trata di un komportashonhumanobota haña
dos puntodi bista.Esunku ta bisa kuagresividattaun komportashonkunostur tindennos.E ta parti di
nos naturalesa.Nostanase ku agresividati e otropuntodi bistaku ta bisaku agresividattaun
komportashonsiña.Un kos ta sigur,por ta ku agresividattaunparti di nosnaturalesaperosu
manifestashonsi taalgu kunos a siña.Denkada generashonkomportashonagresivotamanifestadi un
otro forma.(Aworta usa arma di kandelaenbesdi kuchúof moketa) Agresividatno ta algudi adultoso,
of di hobenso,peromucha chikitutambe tamustra komportashonagresivo.
Definishondi agresividat.
Tur komportashonkuta resultadenhasi daño,heridaof destruíun serhumano,bestiaof kualke otro
ophetota unkomportashonagresivo.Denesaki mesterdistinguientre komportashonkutaintenshoná,
tinpropósitopaheridaof destruíof esunku aksidentalmentutahasi dañoof destruí(esaki ta
importante pamayornan) Komportashonagresivointenshonal porkai dendoskategoria:agresividat
instrumental palograunmetano agresivoof agresividathostil,(e drive agresivo) kutinkomometapa
herida.Relashonákuagresividatnoskonose tambe e situashonemoshonal rabia.Rabianota meskosku
agresividatperorabiamasbientinunkapasidatenergétiko.Eta lantadenbo un energiapahasi algu i
denbo rabiabo por demostrakomportashonagresivo.Agresividattaunkalidatdi personalidatnegativo
of positivo. Tausae palabraasertivoorata referi naagresividatpositivo. (wabota ready) Un hende
asertivotaun un hende kuna modabisata bringapa su interesnan,suderechonan,unhende kuta
ekspresasuopinion.
Aklarashon di agresividat:
A. Agresividattaoriginadenunsentimentuk’e hendetin.Agresividattaunreakshonriba
frustrashoni doló.Un hende kuta odia,tinasko i ta buskaintenshonalmentepadestrui tur
opheto kuta unfuente di e frustrashonòf doló.For di puntodi bistasosial tinun teoriakuta
bisaku e personaagresivota usaagresividatkomounmanerapa bringasentimentudi faltadi
poderi alienashondi unstruktura.Agresividattaun formadi reakshonribae sintimentudi ‘no
sa kon pa yudasu mes’of ‘anshabasiko’.Un nesesidatneurótikopapoderi eksplotaotro
hende.Hiperagresividattaunkonsekuensiadi un egodefisiente,undrive agresivohaltui faltadi
superego(konsenshi) Unegodefisiente taserokashonápafalta di balorpropio,amor propio,
seguridat,konfiansapropio.
2. B. Agresividatta originaden faktornan pafo dje hende.
Agresividattakonsekuensiadi frustrashon
Ta siña agresividatdi unmodelo
Ta siña agresividatdordi rekompensa
Tur mucha i hende grandi tinagresividatdennan.Bono mesterprim’e mandabou,peromester
kanalise denbonkaminda.Agresividattaparti dje desaroyodi boyu. Un mucha di 2 aña ku ta kinipi
ta agresivo,pasobrae no por usa palabraaindapa loke e ke bisai mucha di 5 aña ku ta agresivona
skol por ta tinproblemakuadaptashondengrupo.Si bo yu ta hopi agresivo,purbapapiaribasu
agresividati yud’e buskaotromanerapa ekspresasumalkontentu.Turmuchata pusha dal of morde
densiertosituashon,perotinalgunmuchakuta mas agresivokuotro. Agresividattaun
komportashonnormal kuespesialmentemuchahòmbertasiñafor di un edattempran.Riba
terminokòrtikoagresividattayuda,dunami resultado.Emuchaku dal un otro ta haña e koi hunga.
Peroriba terminolargu,e muchaagresivota kedasinamigu.Porehempel e tinkontinuamente
tròbel na skol,i bidana kas por biradifisil pe.Mayoriamuchakuta agresivonotinmal intenshon,
nan no ta deseadi ta malu,unkriminal.Nansaku nan ta hinkanan kurpadenproblemaperonanno
por pensaunotro manerapa komporta.Mucha chiki ta demostrakomportashonagresivodordi
pusha,ranka kabei i morde.Piok’e mordementuta,tinbiahae reakshondje mayornan.Orae
aksidente sersakafordi tur proporshonesunk’amorde por sintielemaneraunkriminal i subalor
propiota sufri unsla. Ora ta ripara kuantufurorsu mordementutaokashonai por bolbe morde pa
haña e atenshonaki.Algunsugerensiakonpareakshonaribamordementu:
Ekspresabo malkontentukuesunk’amorde i bise unnòfirme,peronosigui papiakune ribaki
horibel e loke e a hasi ta
Despuesdi bisanòna esunk’a morde dunatur atenshonn’e viktima. Konsole,kargue,brase i
bisele p.e ‘mi sakuloke a pasa ta hasibutristu’.Emordedoloripara kutur atenshontabai n’e
viktimai nona ne
Si bo yu ta hopi oral,I ta riparabel k’e tinnesesidatdi usasuboka,dune unchupon
Rekonose kuboyu nota realisakumordementutaunkomportashoninsivilisaof algukuta hasi
doló
Korda kubo yu di menoskudos aña tine tendensiadi morde orae no por ekspresasu
emoshonankupalabra.Ora e siñaekspresasuemoshonankupalabra,loe usa su boka pa papia
i nomorde. 😉
3. Ata aki algun sugerensiakonpa yuda bo yu kontrola su agresividat:
Dune un rutinastrukturai predisibel i kedanae rutinaaki
Resistíe tentashonpadal of suta, kusimplemente tamustrakuagresividatfisikotaun
komportashon aseptabel
Ora e muchademostrakomportashonagresivo,intervenimesora,p.e parae peleamesorai kita
bo yufor di luga kamindapeleaakumisa.Pone emfasisribamaneraparekordabo yu pa stopi
pensaprome k’e aktua.P.e siñe kontinku warda suturnu i pid ie otromucha p’e haña un chèns
awor. -
Siñabo yu konp’e ta asertivoenbesdi agresivo.Asertivotanifika;pidi lokebotadesea,
ekspreshondi bopropiointeres.
Purbamas tantu ku ta posibel di nopagaatenshonnakompertashonagresivoi rekompensa,
elogiaboyuora e komportakorekto.P.e ora e warda su turnoenbesdi pushabai dilanti
Si bo no sa konpa andak’e komportashonagresivodi boyu,buskayudansa. �
Sutamentunota yuda serkaunmucha di 4 aña of mas grandi.Ora biragrandi poderi forsafisikota
manerananaseptapa lograloke e ke.Pa muchananchikitue tin unefektonegativoribadesaroyodi nan
idenditati stimashonpropio.Muchamestertinreglai límite peronan mestersiñaesaki travesdi un
sistemadi rekompensai straf i no unsistemadi straf ku hasi dolóna nan kurpa.Nos yunanmestersigui
di mayornanku ta inspiraamor i admirashon,i no di mayornanku ta inspiramiedui disgustu!!!